Linnamõisad

Linnamõisad

ÜHENDAV LÜLI: Komandandi tänav ühendas kunagi linnamõisaid.
Foto:Egon Ligi

Saaremaa oli viimane muinasaegne maakond Eesti alal, kus linn tekkis. Ometi tegeleti siingi kaubanduse jm linlike elualadega ammu enne linna sündi. Oma osa selles oli piiskopiajal loodud mõisatel, mis olid otseselt seotud piiskopilinnusega ja millel oli oma roll Kuressaare linna kujunemisel.

Kuressaare linna lähistel oli kolm mõisat. Abruka ja Püha ametimõisad rajas piiskop. Ametimõis (Amt) oli majandusüksus, mis haldas läänistamata maid ja kogus makse. Ametimõisad toimisid enamasti ühe kihelkonna piires ja jagunesid vakusteks. Vakus oli viikingiaegne maksustusüksus, kuhu kuulusid lähestikku asuvad külad ja hajatalud.

Taani ajal riigimõisaks tehtud Püha ametimõisa (Pyha Grossenhof) süda oli praeguse bussijaama alal, sealt algas Püha maantee ehk praegune Pihtla tee. Mõis jagunes neljaks vakuseks: Vätta rootslased (Fettel, sinna kuulusid rootslaste talud Vätta poolsaare lõunarannal), Vätta eestlased (Fettel Mahwack, Vätta maavakus, kuhu kuulus Kailuka küla ja mõned hajatalud), Ilpla (Ilpel) ja Putla (Putküll). Rannarootslased olid mõisateost vabad, kuid tasusid makse raha (rahvasuus vabaraha), vilja, kala, juustu, hüljeste jms.

Loe edasi laupäevasest Saarte Häälest.
Telli Saarte Hääl internetist

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 50 korda, sh täna 1)