Jahinaised pidasid jahinduse üle aru (7)

Jahinaised pidasid jahinduse üle aru

JAHIKUNINGANNA: Jahi ainsa uluki tabanud Anzelika Leis (esiplaanil paremal) saab jahi juhatajalt Merit Kindsigolt mütsi külge traditsioonilise okaspuuoksa. Samasugune asetati ka mahalastud metsseapõrsa peale.
Foto: Raul Vinni

Laupäeval Muhus ja Laimjalas peetud Eesti esimesel naisküttide ühisjahil tabati üks seapõrsas ning arutleti jahinduse olukorra ja tuleviku üle Eestis, tehes ka ettepanekuid, kuidas olukorda parandada.

Üle Eesti kokku tulnud naiskütid, keda seekord oli 30 ringis, said päev läbi metsas jahti pidada, enne kui tabati ka selle jahi ainus saak. Võrumaalt tulnud Anzela Leis laskis päeva kolmanda ajujahi ajal maha metsseapõrsa. Tänavu seni oma kodukandis peamiselt koprajahti pidanud Leis sai ka jahi kuninganna austava nimetuse.

Jaht ei olnud naisküttide jaoks siiski primaarne, arvas ürituse üks eestvedajaid, Eesti jahimeeste seltsi tegevjuht Hegne Lump. Laimjala jahimajas toimunud arutelul oli kõne all uue jahiseaduse eelnõu. Lump märkis, et arutelu kujunes igati tõsiseks. “Keskkonnaministeeriumi esitatud jahiseaduse eelnõus kavandatavad muudatused toovad kaasa põhimõttelisi muutusi Eesti jahinduses. Kui võrrelda eelnõud keskkonnaministri poolt 23.09.2008 kinnitatud jahinduse arengukavaga, ei ole seaduse eelnõu seda järginud,” ütles Lump.

Olgugi et Eesti jahindus toimib võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega igati hästi, nõuab see pidevat õigusruumi täiendamist, märkis ta. “Kõnealuse eelnõu puhul pole kahjuks tehtud uue seaduse poolt kehtestatava olukorra toimeanalüüsi, sealhulgas ka keskkonnamõjude hindamist.” Hegne Lumbi sõnul tõdeti arutelul, et uues jahiseaduses ei ole arvestatud jahimeeste tehtud mitmeid ettepanekuid.

“Uue jahiseadusega suureneb turvalisuse ja kontrollimatuse risk metsades, kuna uue jahiseaduse eelnõu järgi hakkaksid kõik maaomanikud jahinduslikku tegevust korraldama,” rääkis ta, lisades, et samas puuduvad maaomanikel teadmised ulukibioloogiast, ulukipopulatsioonide haldamisest, haiguste tõrjumisest, relvade hoiu ja käsitlemise tingimustest jne. Ka pole siis võimalik kontrollida, kes kuskil kütib, milliste relvadega ja mis tulemiga.

Lump märkis ka, et toodi välja punkt, et uues jahiseaduse eelnõus ei ole jahimehele enam ette nähtud perioodiliselt kohustusliku suuruluki laskekatse sooritamist. Sellega seoses ei ole suur-uluki laskekatse ja seda tõendav suuruluki laskekatse tunnistus tulevikus enam jahipidamist tõendavate dokumentide nimistus. “Seega olime seisukohal, et laskekatse kohustuslikkuse jahiseadusest väljajätmine võib kaasa tuua pöördumatuid tagajärgi. See ei saa aga olla juba eos planeeritud eesmärk, kuivõrd seda kõike on võimalik laskekatse kohustuslikuks tegemisega vältida,” rääkis Lump.

Ta tõi välja ka selle, et uue seaduse alusel ei pea välisriigi kodanik Eestis jahti pidades enam omama Eestis väljaantud aastast jahitunnistust. “Kokkuvõttes oldi ühel meelel, et rutakad otsused ei ole tulevikku silmas pidades õiged,” lausus Hegne Lump.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 215 korda, sh täna 1)