Kas võtame terviseks? (44)

Eestlaste alkoholitarbimine on viimase aastaga küll vähenenud, ent enesega rahuloluks ei tohiks see veel põhjust anda.

Eesti kuulub maade hulka, kus tarbitakse palju alkoholi. 2009. aastal jõid eestlased 10,2 liitrit absoluutalkoholi elaniku kohta. 10,2 liitrit käib ka laste ja vanurite kohta, mis tähendab, et keskmine joodud liitrite arv alkoholi tarvitavate täiskasvanute kohta on veelgi suurem. Vastupidi laialt levinud müüdile on turistide kaasa ostetud ja Eestis tarvitatud alkoholikogused statistikast juba maha arvestatud ning Eesti elanike joodud salaviina kogused juurde lisatud.

Põhiliselt juuakse Eestis õlut ja kanget alkoholi – mõlema alkohoolse joogi arvelt tuleb neli liitrit absoluutset alkoholi. 10,2 liitrit on küll kahe liitri võrra vähem kui eelneval aastal, ent rõõmustada on siiski vara, sest Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangul toob juba üle kuue liitri puhta alkoholi tarbimine elaniku kohta aastas kaasa tõsise kahju rahva tervisele.

Miks me joome?

74% meie elanikest arvab, et eestlased on üldiselt suured napsitajad. Imestust tekitab siinkohal hoopiski see, et vaid 2% inimestest arvab, et just nemad joovad palju. Seega arvatakse, et ise tarvitatakse alkoholi pigem vähe ja teised joovad palju. Miks Eesti inimene alkoholi tarvitab? Eesti konjunktuuriinstituudi küsitluste põhjal joovad täiskasvanud peamiselt seetõttu, et nii on tähtpäevade puhul kombeks, juuakse seltskonna mõttes või seetõttu, et alkohoolsed joogid on maitsvad.

Põhjustena järgnevad veel stressi maandamine ja tervise turgutamine. Alkoholi joomine on üldjuhul sotsiaalne tegevus, seetõttu peetakse seltskonnas joomist kahjutuks ajaviiteks. Alkoholi pakkumine pidudel on tava ja selle puudumist peetakse isegi ebaviisakaks. Inimeste endi arvates soodustab alkoholi liigset tarvitamist ka alkoholi liiga lihtne kättesaadavus kauplustest.

Nii see tõesti on, näiteks võrreldes Rootsiga on meil 100 000 elaniku kohta 43 korda rohkem alkoholipoode ning 68 protsendil inimestest kulub elukohast lähima alkoholimüügikohani jõudmiseks kõigest 10 minutit.

Kui palju on palju?

Tervise seisukohast pole vahet, milliseid või kui kangeid jooke pruukida – nii õlles, veinis kui ka viinas leiduv alkohol mõjutab inimest ühtmoodi.
Mõju sõltub joodud absoluutse alkoholi kogusest. Kui nautida enamikul õhtutest kaaslasega pudel veini või rüübata igal õhtul mõned õlled, on seda kokkuvõttes liiga palju ja pikemas perspektiivis võivad inimest tabada pöördumatud tervisekahjustused.

Tervisemõju seisukohast ei ole tähtsust ka joomise viisil – kas juuakse palju korraga või vähem, aga sageli. Erinevad on lihtsalt riskid, mis joomisega kaasnevad. Kõik inimesed on erinevad ja nii ei ole võimalik ette ennustada, kellel tekib sõltuvus või kes millisest haigusest ohustatud on – parem on, kui igaüks jälgiks ja mõtleks sellele, kui palju ta tegelikult joob. Näiteks mees, kes joob igal õhtul pudeli õlut, on aastaga kokku tarvitanud 10,4 liitrit absoluutset alkoholi.

Joodud alkoholi hulka saab mõõta alkoholiühikutes (üks alkoholiühik on 10 g puhast ehk absoluutset alkoholi). Kuigi alkoholi joomist ei saa kunagi täielikult riskivabaks lugeda, hakkavad riskid märgatavalt suurenema teatud alkoholikogustest alates. Seetõttu soovitab tervise arengu instituut alkoholi tarvitavatele täiskasvanutele, et igas nädalas võiks olla vähemalt kolm täielikult alkoholivaba päeva.

Selleks, et alkoholist põhjustatud haiguste ja vigastuste teke oleks elu jooksul võimalikult väike, ei tohiks mehed juua üle nelja ja naised üle kahe alkoholiühiku päevas. Päevaseid koguseid ei tohiks pikema aja vältel nii-öelda tallele panna, et need siis suurema peo käigus korraga ära juua.

Maksa- ja südame- kahjustustest vaimsete häirete ja vähini

Kui inimene joob, imendub alkohol seedekulglast, kõige suuremal määral peensoolest, kiiresti verre ja jõuab kõikidesse organitesse. Seetõttu mõjutab alkohol kogu organismi ja suurendab paljude haiguste tekkeriski. Esimene siseorgan, mis alkoholi mõju tunda saab, on maks. Maksa läbiv veri on kõige suurema alkoholisisaldusega, sest joodud alkohol imendub seedekulgla kaudu vereringesse, kogu seedekulglast pärit veri läbib aga enne teiste organite juurde jõudmist kõigepealt maksa.

Suurtes kogustes või pidevalt alkoholi tarvitavatel inimestel hakkab maksarakkudesse kogunema rasva. Rasva kogunemisel maksa ei ole tuntavaid sümptomeid, mistõttu tavaliselt inimene seda ise ei märka. Rasvmaks esineb 90 protsendil korraga suuri alkoholikoguseid või pidevalt alkoholi tarvitavatest inimestest. 2–4 nädala möödudes pärast alkoholi tarvitamise lõpetamist kaob rasv maksarakkudest ja taastub normaalne maksakude.

Maksarakkude põletik ehk alkoholhepatiit on juba tõsisem alkoholist tingitud maksakahjustus, mis on vaid osaliselt taandarenev. Teine organ, mis alkoholiga liialdamisel oluliselt kannatada saab, on süda. Pidev alkoholi tarvitamine on kahjulik nii südamele kui ka vereringele, põhjustades südame rütmihäireid, kõrgvererõhktõbe ja südamelihase kahjustust.

Suureneb südame äkksurma ja ajurabanduse oht. Ühekordne suurtes kogustes või pidev suurtes kogustes alkoholi tarvitamine võib põhjustada südame rütmihäireid ka tervetel inimestel, kellel eelnevalt puudub südamehaigus. Kui alkoholi lühiajaline tarvitamine põhjustab vererõhu langust, siis alkoholi pidev ja pikaajaline tarvitamine tõstab vererõhku.

Ka väikesed kogused on kahjulikud

Regulaarne alkoholi tarvitamine nõrgendab vererõhuravimite toimet. Kaasaegsed seisukohad ei toeta ka väikeste alkoholikoguste tarvitamist südame- või teiste haiguste ennetamiseks. On väidetud, et vähene ja mõõdukas alkoholi tarvitamine on vaimsele tervisele kasulik. Paraku pole teaduslikud uuringud alkoholi kasulikkust vaimsele tervisele tõestada suutnud ning tegelikult on alkoholi tarvitamine üks riskitegur vaimse tervise probleemide tekkeks.

Uuringute andmetel võib kuni 70 protsendil alkoholiprobleemidega inimestest esineda elu jooksul ka mõni teine vaimse tervise probleem. Inimesed on üsna teadlikud sellest, et suitsetamine on seotud pahaloomuliste kasvatajate, eeskätt kopsuvähi tekkega. Ilmselt on aga vähesed märganud, et pahaloomuliste kasvajate puhul tuuakse teiste riskitegurite hulgas välja ka alkohol.

Uuringud kinnitavad alkoholi põhjuslikku seost suuõõne-, neelu-, kõri-, söögitoru-, maksa- ja soolevähi tekkes. Alkohol mängib rolli ka rinnavähi tekkes. Seega, mida rohkem juua, seda suurem on võimalus seista silmitsi mõne tõsise tervisehäirega. Vaata järele, palju jood sina – www.alkoinfo.ee/kalkulaator .

Iisi Saame
Tervise Arengu Instituudi ekspert

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 138 korda, sh täna 1)