Saarlanna kujundas muhu-mustrilise muslimi kleidi (43)

Saarlanna kujundas muhu-mustrilise muslimi kleidi

MUHUMUSTRILINE ABAAJA: Kleidi artikli illustreerimiseks selga tõmmanud Helina Väli kinnitas, et musta rüü lillekestega ehtimine on hea mõte.
foto: Egon Ligi

Islamiusku saarlannat Kätlin Hommik-Mrabtet kannustas araablannade traditsioonilist kleiti abaajat kauni muhumustrilise tikandiga kaunistama rahvuslik uhkus.

Kätlin Hommik-Mrabte rääkis Saarte Häälele, et uutmoodi kleidi nimi on Muhu abaaja ning et abaaja on tegelikult traditsiooniline Lähis-Ida araablannade kleit.

“Idee tuli sellest, kui üks sõbranna mainis, et sooviks lasta endale seeliku peale veidi Muhu lilli tikkida ja et ega ma kedagi ei tunne, kes seda teha oskaks. Mõtlesin, et Muhu lilled on ju nii ilusad, et tahaks endale ka midagi. Kuna olen moslem, siis muidugi peaksin laskma enda Muhu lilled tikkida mõnele oma riietusele ja sealt tuligi mõte kokku segada kaks väga erinevat asja – Muhu lilled ja araabia abaaja,” rääkis Hommik-Mrabte.

Valmimine võttis aega

Ta selgitas, et kleit valmis tegelikult kahe inimese koostöös. Et tikand just selline sai, nagu ta nüüd on, on Hommik-Mrabte sõnul suuresti tänu tikkija Sirje Tüürile. “Minul oli algselt toorik-idee, tema arendas seda edasi ja pakkus erinevaid variante, mille hulgast pidin valima, ja kas nõustuma või keelduma,” täpsustas ta.

Kätlin Hommik-Mrabte sõnul oli tööjaotus idee algataja ja tikkija vahel selline, et esimene neist ütles, milliseid lilli ta tahab ja kuhu, teine aga pani soovide põhjal kokku lõpliku kompositsiooni. Ta tunnistas, et aega läks idee tekkest teostuseni tegelikult päris palju, sest esialgu vajas mõte lihtsalt seedimist ja seejärel nappis tal aega, et sellega tegeleda.

“Alles mõni aeg tagasi võtsin end kokku, lõikasin abaaja välja, õmblesin ääred kinni ja saatsin tikkijale. Kokku läks aega oma pool aastat, aga ega mul sellega kiire ka olnud,” tunnistas ta. Iseenesest annab kleidi omaniku sõnul eesti muslimi rahvariideks nimetatud kleiti sobitada aga paljude erinevate vöödega, kui seda kasutada n-ö tavainimesena või siis muslimina sellises kohas, kus mehi pole.

“Näiteks islami seadusele vastavad pulmapeod, kus mehed ja naised on eraldi,” selgitas ta. Seda aga sel põhjusel, et islami seaduse kohaselt peaksid rõivad olema piisavalt laiad ja mitte vastu keha, nii et selgeid kehajooni ei oleks näha. Vöö toob aga pihajoone väga selgelt välja.

Ideid jagub veel

Kätlin nentis, et tegi kleidi küll endale, aga praeguseks paistab, et huvi on selle vastu suur, mistõttu võiks neid ka raha eest teha. “Iseasi, kas ma tahan. Aga usun, et sellisele asjale oleks isegi islamimaailmas väga suur turg,” lisas ta. Seega ei välistanud ta, et Muhu tikandiga abaajasid võiks veel teha.

Erinevaid ideid selleks on tal päris palju. “Ei oleks ka halb mõte sellest väike äri välja arendada. Ma usun, et üle terve islamimaailma oleks kindlasti väga palju naisi, kes sooviksid traditsionaalsete abaajade kõrvale midagi uut ja huvitavat,” leidis ta. Niisamuti ei välistanud ta ka seda, et kavandada võiks teisigi muhumustrilisi rõivaid.

“Mõte oli teha üks Maroko pidulik kaftan – selline printsessikleidi moodi kleit – näiteks valget värvi ja suurte Muhu lilledega,” avaldas ta. Samas tunnistas ta, et see oleks muidugi väga kallis lõbu, kui terve kleit tikandiga katta, aga see-eest oleks see väga huvitav sümbioos Maroko ja Eesti traditsioonidest.

“Muide, minu sõlest rätikinnitust on imetletud nii Prantsusmaal, Kuveidis kui ka Marokos ja olen neid ka palju imetlejatele ära kinkinud, nii et Eesti sõlega seotud rättidega muslimi naisi võib leida juba kolmelt kontinendilt,” rõõmustas Hommik-Mrabte. Muhu abaaja tegemisel ja ka sõle kandmisel innustas teda enda kinnitusel palju ka rahvuslik uhkus. “Ma olen eestlane ja moslem, minu jaoks need kaks ei ole kuidagi vastuolus,” kinnitas ta.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 970 korda, sh täna 1)