Stiilsed skulptuurid linnuses

Stiilsed skulptuurid linnuses

BÜSTIST EHETENI: Signe ja Arseni Mölderi loomingut saab näha kogu selle mitmekesisuses.
Foto: Egon Ligi

Saaremaa muuseumi tänavune näituste hooaeg sai väärika punkti Arseni ja Signe Mölderi mälestusnäitusega.

Väljapanek on seda haruldasem, et viimane puhtalt skulptuurinäitus oli linnuses ligi kümme aastat tagasi. Nii kinnitab muuseumi kultuurharidustöö osakonna juhataja Raul Salumäe. Sama väljapanekut, tõsi, pisut väiksemas mahus ja tagasihoidlikumates tingimustes, sai suvel näha Muhu muuseumis. Väljapaneku seadis veel oma eluajal kokku skulptor ise, oma 90 aasta juubeliks.

Skulptor, medali- ja ehtekunstnik Arseni Mölder (1919–2009) sündis Muhus Võlla Jüril. 1946 kuni 1994 oli ta Eesti riikliku kunstiinstituudi õppejõud. Tema tuntumad tööd on Georg Lurichi mälestustahvel (1971) Tallinna reaalkooli juures ja Pirogovi ausammas Tartus (koos J. Raudsepaga 1952), samuti Veljo Tormise mustast graniidist büstskulptuur, mis avati alles tänavu Kuusalu vallas, helilooja sünnikohas.

Tema töid on eksponeeritud nii Eestis kui ka välisnäitustel, kuuel Riia skulptuurikvadriennaalil ja Jablonec 87 ehtenäitusel. Arseni Mölder on ka Eesti riikliku kunstiinstituudi (1986) ja Tartu ülikooli (1988) rektori ametikettide autor. Koos abikaasa Signe Mölderi ja Enn Roosiga valmis tal Jõhvi kesklinna püstitatud Lenini monument. Selle töö kohta on meister hiljem öelnud: “Kui nüüd mõelda, siis ma selliseid kujusid enam ei teeks, aga toona – riigiraha oli taga ning kunstnikud olid riigiteenistuses.”

Tänaseks on too skulptuur nagu paljud teisedki pronkskujud läinud oma teed, kuigi Jõhvi Lenin oli üks vähestest, mis sündis autoritöö ja mitte konveiermeetodi tulemusena. Mölderi tehtud kindral Pärna portreed saab veel näha okupatsioonide muuseumis. Mölderi sulest on ilmunud raamatud “Noor skulptor” ja “Puit vormis, vorm puidus”.

Signe Mölder (1918–2006) sai kujuridiplomi Tallinna riiklikust tarbekunsti instituudist. 1947–1957 töötas ta õppejõuna ERKI-s, seejärel tegutses vabakutselisena. Ta on teinud avalikke skulptuure ja monumentaalplastikat, aga ka aiaskulptuure, millest tuntuim “Mõtted Pandiverest” asub Nõmmel Kristjan Raua majamuuseumi aias. 1999. aastal paigaldati Tallinna Jüriöö parki tema loodud monument II maailmasõjas osalenud eesti sõjameestele.

Linnuse näitusel on vaadata Mölderite rõõmsaid väikeskulptuure, portreid, ehteid ja segatehnikas kompositsioone. Muhu muuseumi juhataja Lea Kuldsepa sõnul oli suvel turistide ja külarahva üks vaieldamatuid lemmikuid Arsenil Koguva vabaduskirja 375. aastapäevaks valminud Koguva vabatalude vapp (2007, puit, puitkiudplaat). Arseni Mölderi loomingust leiame näituselt kirjanike Heino Kiige ja Bernard Kangro kipsbüstid, iroonilise lepapuidust väikeskulptuuri “Direktor” (1969), aga ka just-nagu-elus “Ronga” (1965, šamott) ja “Haraka” (1984, puit).

Oskusest näha kunstilist vormi ja ideed ka looduses annab tunnistust “Pelikan”, mis on tegelikult “21. sajandil leitud looduslik rabajuurikas”. Omaette tähelepanu väärivad tema “Viis inglit” (1998–2000, puit, metall). Signe Mölderi töödest tahaks kindlasti nimetada rauast “Paabulindu” (1967), mis vaatamata oma materjalile näib kerge ja habras. Näituse üks mõjusamaid töid on “Rannakaljud” (keraamika, 1969) – rannas istuvad memmed, kindlad oma tões ja õiguses, või hoopis ootuses merele vaatamas.

Näituse avamine lõppes rõõmsa ühislauluga “Vennaste lugu”, mille Arseni kirjutas 30. aprillil 1996. Oma kirjatööde puhul kasutas ta pseudonüümi Muhu Mats. Skulptori soe huumor paistab välja nii tema loodud vormides kui ka sõnades. 2005. aastal Kohtla-Järve põlevkivimuuseumis oma näitust avades laulnud ta maha oma eluloo: “Pole ma olnud prominent / veelgi vähem dissident / geeniusest rääkimata / filosoofina jään hätta. / Laulnud elulaulu pikka: / kuju voolind, rassind ikka / kavandand ja teostand üha – / iga loomepäev on püha.” Nii ongi.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 193 korda, sh täna 1)