Saare Kalurit ähvardab neli miljonit krooni kahtlast lisakulu (4)

Aktsiaselts Saare Kalur seisab juhtumi ees, kus veskipaisjärvele välja antud vee erikasutusloa üks tingimus nõuaks nendelt aastaks 2013 ehitustöid 4 miljoni krooni eest. Selge pole ka see, kas need ehitustööd oleksid loodushoiu kohapealt otstarbekad.

Kihelkonna vallas Pidulas asuv veskipaisjärv ja viis paisu paiknevad Kallaste küla Veskitiigi kinnistul muutmata kujul juba 1803. aastast, kirjutab AS-i Saare Kalur juhataja Tiit Sarapuu keskkonnaministrile saadetud murekirjas, kus palutakse kaaluda ehitustööde vajalikkust ja mitte panna Saare Kalurile ebamõistlikke kohustusi.

Seadusemuudatus nõuab raha

Veeseaduse muudatuse tõttu kohustus kinnistu omanik paisude seadustamiseks taotlema vee erikasutusluba. Väljastatud loaga kohustati Saare Kalurit tagama kalade läbipääs. Samas ei ole läbipääs kaladele ka praegu täielikult piiratud, olles sama viimase 50 aasta jooksul. Nüüd tuleks suurema läbipääsu tagamiseks kas tammid likvideerida või ehitada kahele tammile paiskärestikud. Likvideerida tamme ei saa, kuna need tagavad vee kinnistul asuvatele betoontiikidele, kus kasvatatakse eluskalu.

Seega jääb ainsaks võimaluseks ehitada paiskärestikud. Nende maksumus ulatuks aga 4 miljoni kroonini. Ning et asi oleks firmale lõplikult kahjulik, viitab ka hinnapakkumise teinud Urmas Nugin samanimelisest inseneribüroost, et finantseerimise kohustus võib jääda Saare Kaluri kanda, kuna nii väikese valgalaga veekogu juures ei kvalifitseeru taoline ehitustegevus vooluveekogu seisundi parandamiseks mõeldud kulude alla.
“Saare Kaluril puuduvad vahendid ja võimalused need kulutused enda peale võtta,” kinnitab Tiit Sarapuu ja lisab, et aktsiaselts on igati loodushoiu poolt ja nõus taluma selle nimel tehtavaid piiranguid, kuid antud juhul tunduvad kulutused ja eesmärgid proportsioonist väljas olevat.

Pole ehk otstarbekas

Sarapuu märgib oma kirjas, et on suhelnud mitmete spetsialistide ja Pidulas eluaeg elanud inimesega, kes on ka kalandusega seotud. Viimase arvamuse kohaselt ei tohiks sinna paiskärestikke üleüldse ehitada, kuna siis pääseksid kalad paisudest ülevalpool asuvale soisele alale ja hukkuksid. Nõukogude ajal oli kalade paisust üles pääsemist kevadel lausa kunstlikult takistatud.

Spetsialistid keerutavad probleemi käes kui kuuma kartulit ja lükkavad seda pigem üksteise kraesse. Samas tunnistab mõni neist, et see, mida Saare Kalurilt nõutakse, on asja otstarbekust arvestades jama. Kalateadlased siiski arvavad, et see suuremahuline ehitustöö tuleks ära teha. Sarapuu kirjutab, et õhus on siiski küsimused, et kas see läbipääsu tagamine kahe viimase paisu vahelisele alale ja sealt edasi soisele alale annab olulise kalade järelkasvu tõusu ning kas on üldse teada, kui suur on see kalahulk, kes üleüldse nii kõrgele tuleb ja sealt edasi tahaks minna.

Liiga suur summa

“Kinnitame veel kord, et suhtume loodushoidu suure lugupidamisega ja püüame olla seaduskuulekad riigialamad, aga selline koormis on ilmselt ebaõiglane ning AS ei hakka kunagi sellesse investeerima sadu tuhandeid ega miljoneid kroone, omamata kindlust, et riik hiljem need kulutused 100% kompenseerib,” arvab ettevõtte juht ning märgib ka seda, et selline olukord võib viia firma tegevuse lõpetamiseni.

Aktsiaselts on seisukohal, et erandolukorras ja kõiki asjaolusid arvestades on võimalik kalade läbipääsu tagamine jätta riigi kanda. Keskkonnaministril palutakse kaaluda eesmärgi ja kulude proportsioone ning jätta paiskärestike ehitamise nõue vee erikasutusloast välja. Tiit Sarapuu kinnitab ka, et juhul kui riik leiab, et ümberehitused tasutakse omast taskust, on ettevõte nõus taluma tööde teostamisega seotud piiranguid.

Samuti märgib ta kirjas, et alternatiivina praegusele olukorrale näeksid nad ka seda, et keskkonnaspetsialistid leiaksid probleemile lahenduse, mis ei maksaks rohkem kui 30 000 krooni. Saarte Häälele teadaolevalt toimub Saare Kaluri ja keskkonnaameti esindajate kokkusaamine juba esmaspäeval.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 34 korda, sh täna 1)