Põllumeeste nuhtluseks saanud hirve küttimise hooaeg võib pikeneda (12)

Põllumeeste nuhtluseks saanud hirve küttimise hooaeg võib pikeneda

HIRVEDE KÄTETÖÖ: Rauni ühistu taimekasvatuse juht Heino Vaba näitab hirvede poolt auklikuks näritud silorulle.
Foto: Egon Ligi

Eesti maaülikooli dotsent Tiit Randveer tegi keskkonnaministeeriumile ettepaneku pikendada hirvevasikate küttimiseks lubatud jahihooaega kahe kuu võrra ehk jaanuarikuu lõpuni.

Hirvede küttimine on aasta aastalt suurenenud ja tõenäoliselt tuleb neid lähiaastatel küttida veelgi enam, märkis Randveer. Peaaegu kõigis Euroopa riikides, kus leidub hirvi, kestab vasikate küttimine kauem kui Eestis. Näiteks Lätis ja Leedus vältab hirvejaht 31. detsembrini ning Ungaris ja Poolas koguni 28. veebruarini. Eestis kestab lehmade ja vasikate küttimine praegu novembri lõpuni.

Randveer ütles, et ka Eestis võis kümmekond aastat tagasi küttida hirvevasikaid jaanuari lõpuni, aga küttimisperioodi lühendati pärast juhtumit, kui vasikaloaga lasti hirvelehm. Randveer leiab, et ehkki hirvevasikad on jõudnud talveks kasvada, on nende eristamine täiskasvanud emasloomadest siiski üsna lihtne. “Ajujahis on vasika ja lehma eristamine raske, aga kui nad talvel kogunevad lankidel, siis on neid võimalik vaadelda ja õige loom välja valida,” rääkis teadlane.

Randveeri ettepaneku taga on teaduslik huvi. Nimelt on KIK-i rahastatava projekti “Metsamajanduslik hinnang punahirve areaali ja arvukuse laiendamisele Eestis” täitmiseks vaja koguda infot hirvede toitumise kohta, mille allikaks on muuhulgas kütitud hirvede maosisu. Senised uuringud on näidanud, et vähemalt sügiskuudel moodustavad majanduslikult oluliste puude võrsed ja koor hirvede maosisu koostisest vaid tühise osa. On põhjust arvata, et talvekuudel toitumisspekter muutub, aga selle tõestamiseks vajame andmeid, mida loodame ka jahimeeste abiga sel talvel koguda, selgitas teadlane.

Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna peaspetsialist Egon Niittee ütles Saarte Häälele, et kuna maaülikooli ettepanek on väga värske, pole ministeerium jõudnud oma seisukohta veel kujundada. Ministeerium arvestab otsuse tegemisel ka Eesti jahimeeste seltsi arvamusega, ütles Niittee.

Rauni ühistu katsetab Certosani

Rauni ühistu taimekasvatuse juhi Heino Vaba sõnul lõhuvad hirved suurel hulgal ühistu silorulle. Lõhutud rullis pääseb aga õhk silole ligi ja see läheb hallitama. Eelmisel aastal lõhkusid hirved ära oma pool tuhat rulli, mis riknemise vältimiseks tuli siis kohe ära tuua. Kuna ühistu teeb ületalve elamiseks 7000 silorulli, siis pole neil ka nii palju ruumi, et need kõik korraga soodest välja vedada ja ladustada.

Silorullide kaitsmiseks katsetab Rauni ühistu praegu Kuressaarest Küti ärist ostetud Saksa päritolu preparaati Certosan, mis on tegelikult mõeldud kitsede, jäneste ja hirvede tekitatud taimekahjustuste vastu. Tõrjevahendi toime põhineb erinevate bioloogiliste proteiinide, rasvade ja soolade tundlikuks muutval lõhnal ning selle mõju võib kesta kuni pool aastat. “Tegin katse ja piserdasin ühes soos 400 rulli üle, ju nüüd näeb, kas on kasu või mitte, sest ma ei ole kindel, kas see silo puhul toimib,” rääkis Vaba.

Rauni ühistu taimekasvatuse juht mainis, et neil on olemas üks talvisest ajast pärinev videomaterjal, kus hirved on 35-pealises karjas, ning samas kõrval oli veel kaheksapealine ja viiepealine kari. “See on juba arvestatav pahanduse tegemise punt,” sõnas kogenud põllumees. Valjala valla talunik Andres Kurgpõld nimetab hirvede arvukuse kasvu tõsiseks probleemiks. Kurgpõllul on Väkra külas kasutusvalduses maad, mis ulatuvad peaaegu Koigi rabani välja, ja seal on väga suured hirvekarjad.

“Kui seal üldse üritada mingit vilja kasvatada, siis on kahjustused väga suured,” tõdes Kurgpõld, kelle sõnul hirvekarjad mitte ainult ei söö vilja, vaid teevad veelgi rohkem kahju viljapõldu tallates. Orissaare talunik Aare Aljas ütles, et tema jaoks on hirved juba suurem probleem kui metssead. Pahandust teevad hirved Aljasele eelkõige Pärsama kandi maadel, kus nad tallavad ja söövad vilja päris mehiselt. Taluniku hinnangul suruvad hirved sealsetel aladel isegi põtra välja ning see pole sugugi hea, sest erinevalt hirvest põder põldusid mööda karjaga ei liigu. “Vilja sees pole teda veel kohanud,” kinnitas Aljas.

Tiit Randveer selgitas, et kuna saartel suurkiskjad sisuliselt puuduvad, siis peale jahimehe hirvel siin vaenelasi ei ole. 2008. aastal loendati Eestis 2200 hirve, sellest Saaremaal 1307. “Metssiga niigi toimetab saarel ja kui hirv on ka kõrval, siis ta muidugi ajab mehed vihaseks,” sõnas Randveer. Konkurentsis põdraga on hirve eeliseks asjaolu, et hirv on toidu suhtes vähemnõudlik. “Kui neid mõlemaid on palju ja nad hakkavad oma platsi lagedaks sööma, siis on hirvel eelis, sest põder tahab paremat toitu ja kui tal seda ei ole, siis ta liigub minema,” rääkis Randveer.

Jahiseltsid taotlevad küttimislimiiti juurde

Seoses hirvede suurenenud arvukusega ja tihenevate kahjustusjuhtumitega esitas Orissaare jahimeeste selts sel nädalal taotluse saamaks täiendavat hirve küttimislimiiti. Olemasolev limiit (12 luba) on täies mahus täidetud ning jahiselts soovib saada juurde kuus luba kahe pulli, kahe lehma ja kahe vasika laskmiseks. Orissaare jahimeeste seltsi esimehe Alar Väina sõnul kurdavad talumehed ja ühistud, et hirved lõhuvad talviti soode peal silorulle. Noorendike rüüstamise kohta pole olulisi signaale laekunud, kuid hirvede arvukuse kasv torkab silma ka metsas liikuvatele küttidele.

“Varem ei ole väga hull olnud, arvukus on kasvanud paari viimase aastaga,” nentis Väin. Hiljuti nõustus keskkonnaamet ulukikahjustuste piiramiseks suurendama Hiiumaal tegutseva Laasi jahiseltsi punahirvede küttimislimiiti seitsme isendi võrra. Vastavalt Laasi jahipiirkonna kasutusõiguse loale võib punahirvede maksimaalne arvukus sealses jahipiirkonnas olla 80 isendit, kuid loenduse põhjal on seal hirvesid 15 enam.

Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni jahinduse spetsialist Ivar Marlen ütles, et loendusandmete järgi on punahirvede arvukus pisut tõusuteel, kuid midagi erakordset ei ole. Mõnel pool on arvukuse tõus märgatav, teises kohas mitte. “Eks nad liiguvad ka sõltuvalt raietest mingil määral piirkondade vahel,” pakkus Marlen.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 290 korda, sh täna 1)