Kes oli Lutsi ja Kraasna maarahvas?

Kes oli Lutsi ja Kraasna maarahvas?

 

Alljärgneva loo saatis toimetusse Kuressaares elav ajaloohuviline URVE KIRSS. Selles räägitakse Saaremaalt pärit folkloristi ja diplomaadi OSKAR KALLASE elu seni ühest vähetuntud tahust – tema tegevusest Lutsi ja Kraasna eestlaste pärimuste koguja ja uurijana.

Oskar Kallas oli Lutsi ja Kraasna eestlaste tegelik avastaja, nende pärimuste koguja ja kogutud materjali trükis avaldaja aastatel 1893–1901. Kõnealune rahvakild elas kunagises Vitebski kubermangus, praeguse Läti, Valgevene ja Venemaa piiril. Aastakümnete vältel olen sealtkandist (Rezekne piirkond) pärit turistidele olnud Saaremaal giidiks.

Nii näiteks viibis selle aasta 10.–11. septembril Saaremaal grupp 40 sealsest raudteetöötajast (tänapäeval on Rezekne suur raudteede sõlmpunkt). Ütlesin neile, et võib-olla oleme sugulased ja küsisin, kas keegi teab, et tema esivanem võis olla eestlane. Vastati, et oma esivanematest ei tea nad suurt midagi. Keegi veel lisas, et tema on pärit Siberist, teine lausus aga, et on Lätti saabunud Kaliningradi oblastist.

Kunagi oli teised ajad

See-eest teati aga 19. sajandil, et Vitebski kubermangus elab lätlaste keskel katoliku usku eestlasi, umbes kolm tuhat hinge. Sellele faktile olevat tähelepanu juhtinud ka keeleteadlased F. J. Wiedemann ja M. Veske. Aastal 1892 kirjutas Oskar Kallas Jakob Hurdale: “Minu arvates peaks nende eestlaste käest palju vana vara üleskirjutada võima, sest nad kaunis madalal hariduse järjel on…”

Kuid asjad arenesid. 1893. aastal andis Soome Kirjameeste Selts Oskar Kallasele 250 marka reisiraha. Mõeldud oli see Vitebski oblastis elavatelt eestlastelt rahvalaulude korjamiseks. Ajaleht Postimees kirjutas tookord: “Väga rõõmustav on, et seda “eesti rahva unustatud suguharu” tähele panema hakatakse. Meie leht tõi mullu selle kohta teateid ja tegi selle rahvakillu iseäralist olekut teatavaks.”

Loe edasi laupäevasest Saarte Häälest.
Telli Saarte Hääl internetist

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 613 korda, sh täna 1)