Naiste jaht pole päris sama kui ilusalongi külastus (4)

Naiste jaht pole päris sama kui ilusalongi külastus

JAHINAINE: Hegne Lump ei ole mitte ainult jahinaine vaid ka Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuht ehk siis jahimeeste ja jahinaiste koordinaator.
Foto: Raul Vinni

Soolise võrdõiguslikkuse seadus ütleb, et otsene sooline diskrimineerimine leiab aset, kui ühte isikut koheldakse tema soo tõttu halvemini kui koheldakse, on koheldud või koheldaks teist isikut samalaadses olukorras. Ning kui keegi väidab, et naisterahval ei sobi jahil käia või teeb jahipüssi õlal kandvat daami nähes suured silmad, on asi naljast kaugel, ja pika kobisemise peale pannakse teid nagu muuseas eurosid luhvtitama.

Stereotüüpides mõtlemine on ikka üks hull harjumus ja sellest lahti saada pole mitte niisama lihtne. Ei hakka üldse salgama, et päris sageli mõtlen ka mina stereotüüpides. Kuigi kõrvalekalded on minu arust pigem põnevad kui halvad. Aga laupäeva hommikul üle keefirilaadsesse udusse mattunud Väikese väina sõites mõtlesin küll, et kas naistega koos jahile minna on ikka hea mõte. Pole ka naistejaht udus vist teab mis kerge ülesanne, nüüd aga jahivad naised ja relvad tulevad ka veel mängu.

Hommikune meik

“See on bussipeatuse vastas, roheline maja, must ja valge auto seisavad maja ees,” selgitab mulle telefonis Hegne Lump, kes on naiste ühisjahi üks korraldajatest ja Eesti jahimeeste seltsi tegevjuht. Muhu jahiseltsi maja lävel mulle terekätt ulatav Hegne näeb välja, nagu hakkaks minema näiteks suusatama. Suures toas istuvad teisedki naised ja rüüpavad kohvi. Püsse silma ei hakka ja jahimeeste jutte kõrva ka mitte.

“Tutanhamoni hauakambrist leiti naise juuksenõel, mis kujutas jahistseeni, ja seal olid just naised,” räägib Hegne mulle sissejuhatuseks ja kinnitab, et tegu pole kindlasti mitte jahipidamisega tegelevate feministide kogunemisega. Eks ma püüan teda provotseerida ka veidi, sest tema jaoks tundub algav ajujaht olevat nagu mõnele meist mingi konverents.

Hegne tunnistab, et tegelikult kuluvad tal nädalavahetused metsas ja jahipisik on tal kallal juba lapsest saadik. Nii jahimeheks saamine käivatki. “Niisama sõrmenipsu peale see ei juhtu, ikka on nii, et kas ema või isa või mõni muu sugulane on juba jahimees,” räägib Hegne. Võib juhtuda, et kellegi on metsa meelitanud ka sõbranna, kuid seda juhtuvat harva.

Jaht pole päris ilusalongis käik. Kusjuures ei saa öelda, et end jahile sättivad daamid oleksid nagu voodist karanud, käega läbi juuste tõmmanud, vatid selga ajanud, püssi õlale võtnud ja jahile läinud. Väike silmade värvimine on ikka ette võetud. Daamid ju. “Ma ei tea, riidesse pannakse viis minutit ja minnakse,” vastab pikkade blondide juustega Hegne küsimusele, et kas meikimine võtab hommikul palju aega.

Loe edasi laupäevasest Saarte Häälest.
Telli Saarte Hääl internetist

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 249 korda, sh täna 1)