Lihatööstus võimaldab jõululaua katta ka E-ainete vabalt (17)

Lihatööstus võimaldab jõululaua katta ka E-ainete vabalt

ÜHTE NÄGU TOOTED: Ühesuguste punaste jõuluetikettidega pühadetooteid tutvustab lihatööstuse peatehnoloog Malle Mägi.
Foto: Egon Ligi

Kuigi uusi jõulutooteid on Saaremaa lihatööstusel nii praadide kui ka verivorstide seas, on täiesti uutmoodi pühadetooted hoopis E-ainete vabad.

Lihatööstuse juhatuse esimees Kristjan Leedo rääkis Saarte Häälele, et E-ainete vabade toodete müük on Eestis võrreldes tavatoodetega suhteliselt marginaalne, kuid ostjaid leidub neilegi kenasti. “Teadlased on tegelikult uurinud, et säilitusainete kogus, mis lihatoodetesse läheb, ei ole kuidagigi ohtlik. Värskes salatis on ka rohkem putukamürki, kui näiteks lihatoodetest E-aineid kätte saab,” märkis Leedo.

Samas on praegu kujunenud selge trend E-ainete vabadele toodetele ning trendiga tuleb tema hinnangul kindlasti kaasas käia. “Kui turg nõuab rohkem E-tooteid, siis me teeme E-tooteid. Kuid inimestele, kes soovivad E-ainete vabasid tooteid ja on neist teadlikud, on meil neid tooteid pakkuda,” kinnitas Leedo, et igaüks leiab vastavalt oma eelistustele lihatööstuse tootevalikust meelepärast kaupa. E-ainete vabad on praegu nii verivorstid, tanguvorstid, liha kui ka viinerid, neile lisandub Leedo kinnitusel juba tuleva aasta alguses keeduvorst.

Lihatööstuse peatehnoloog Malle Mägi nentis, et kuna säilitusainete teema on Eesti turul läinud väga forsseerituks, siis otsustasid ka saarlased oma tuntud tooted verivorsti ja tanguvorsti E-vabadena müüki tuua. “Kuna see teema järjest kasvab, siis mõtleme tootearenduses aina uusi tooteid ja tõime selleks hooajaks lisaks vorstidele välja E-ainete vaba prae, mis sai nimeks Saaremaa mõisapraad,” sõnas Mägi ja lisas, et see on valmistatud seakaelakarbonaadi tükist ja on n-ö vanaemaaegne praad.

“Selline kodune, väikse jõuluaroomiga,” tähendas peatehnoloog. Kuna jõulude ajal on eestlaste vaieldamatu lemmik seapraad, ongi lihatööstus panustanud võimalikult rikkalikule praadide sortimendile, mida jõululaual serveerida.

Rõhk lihaveisel
“Lisaks – mis pole küll E-ainete vaba – on meie uuem toode ka Peen Saare lihaveis. See on pintseldatud astelpajumoosiga ja maitsestatud vürtsidega ning on tarbijate poolt juba väga hästi vastu võetud,” mainis Malle Mägi. Tema sõnul loodavad tootjad, et jõuluajal kasvab huvi selle prae vastu veelgi. Kuna lihatööstuse omanik Vjatšeslav Leedo on Mägi sõnul Eesti üks suuremaid lihaveiste kasvatajaid, siis ongi kavas hakata järjest enam turule tooma lihaveisetooteid. “Juba aasta alguses tuleme veel viie lihaveisetootega turule,” lubas ta.

Peatehnoloogi sõnul on täiesti uus jõulutoode ka nendeks jõuludeks väljatöötatud verikäkk. “Paljud inimesed armastavad ju verikäkki, seega üks variant verikäkist on selline, mis on aastaid tootmises olnud, klassikaline, ja teine on uus – verikäkk suitsupekiga,” selgitas Malle Mägi. Viimane on tehnoloogi sõnul mõnusa jõuluaroomiga.

Kristjan Leedo sõnul on veretoodetele üldse väga suurt rõhku pandud. “Kindlasti tasub mainida näiteks peekoniga verivorsti. Olen seda ise palju söönud ja mulle meeldib ta seetõttu, et kui verivorst on mõne jaoks liiga kuiv, siis peekon teeb selle parajalt mahlaseks,” tähendas ta. Malle Mägi sõnul on selles tootes kaks head komponenti kokku pandud. “Kuumsuitsupeekon on samuti meie tehase üks müüdavamaid artikleid ja miks mitte pakkuda kahte head korraga. Nii et koos ongi siis E-vaba verivorst ja kuumsuitsu peekon,” nentis Mägi. Tanguvorstidest on sarnaselt verikäkkidele olemas nii klassikaline kui ka suitsumekiga vorst. “Kui selle toote välja töötasin, siis kohalikud inimesed nostalgitsesid, et maitselt on see just selline, nagu vanaemad kunagi tegid,” naeris Malle Mägi.

Tooted väliselt ühte nägu
Lihatööstuse müügidirektori Koit Repnau sõnul on tänavu kõvasti panustatud toodete kasutusmugavusele. “Näiteks on pakendid sel aastal kõik ühte nägu, mis aitab neid poes paremini üles leida. Kui eelmisel aastal olid vaid veretooted jõulupunaste etikettidega, siis sel aastal on kõik tooted,” kinnitas ta. Ühesuguse saaremaise pakendikujunduse on Kristjan Leedo sõnul teinud saarlane Ain Vares. “Läbiva joonena jooksva Saaremaa vöö on etikettidele näiteks samuti tema valinud,” lisas ta.

Lihatoodete kasutusmugavusele aitab Koit Repnau sõnul kaasa aga see, et kõik praed on nüüdsest küpsetuskotis ja pakendil on ka lihtne valmistamisõpetus, et oleks võimalik neid hõlpsasti kodus valmistada. “Kõikide praadide küpsetusõpetused on pakendi tagaküljel. Mõned ei pruugi neid kohe esimese hooga üles leida, aga kui jälgida tingmärke ja lugeda õpetust, mis on kerges Saaremaa murdes koostatud, siis hätta ei tohiks jääda,” lisas Malle Mägi.

Saarlased söövad pea rekkatäie verivorsti
Möödunud aasta talvehooajal (1. septembrist 1. märtsini) müüs Saaremaa lihatööstus talvepraade ühtekokku 33,7 tonni. Kõige enam müüdi praade nimega Peen Saare siga ja Pörssapraad röstsibulaga. Kogutoodangust 15 protsenti müüakse maha Saaremaal, ülejäänu mujal Eestis. Veretooteid müüdi läinud hooajal Eestis aga üle 100 tonni. “Ühte rekkasse mahub 22 tonni, Saaremaal söödi 15 tonni, nii et saarlased sõid möödunud talvehooajal ära pea rekkatäie veri- ja tanguvorste,” muigas lihatööstuse juhatuse esimees Kristjan Leedo. Verivorstidest oli kõige populaarsem tavaline Saaremaa verivorst. “Võib vabalt öelda, et iga kümnes verivorst, mis Eestimaal süüakse, on valminud Saaremaa lihatööstuses,” kinnitas müügidirektor Koit Repnau. Lihatööstuse tootevalikuga saab tutvuda ettevõtte kodulehel www.slt.ee ja huvitavaid retsepte jõulutoodete valmistamiseks leiab lihatööstuse Facebooki lehelt “Lihasöber”.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 266 korda, sh täna 1)