Töövarjuna riigikogu liikme kannul (11)

Töövarjuna riigikogu liikme kannul

 

Meie, kolm Saaremaa poissi Mart, Henri ja Oliver otsustasime kandideerida Kalle Laaneti töövarjuks. Oma kandidatuuri esitamiseks pidime saatma motivatsioonikirja, mille põhjal Laanet valis meid ja ühe tüdruku Viljandimaalt.

Alustasime oma teekonda juba kolmapäeval, 17. novembri õhtul, kuigi pidime töövarjuks minema alles neljapäeval. Kalle Laanet pakkus meile võimaluse näha riigikogu ööistungit, see oli meie selle õhtu pärl. Toompeale jõudes tegi Laanet majapeal ekskursiooni. Riigikogu ruumide ajalugu oli väga huvitav kuulata. Külastasime poliitikute kabinette, mille käigus avanes meil võimalus suhelda kõige pikemalt Jüri Ratase ja Kalvi Kõvaga.

Nendega rääkisime oma tulevikust: mida õppida, kas minna välismaale elama või jääda Eestisse, kuidas panustada oma regiooni arengusse ja noorte osalusest poliitikas. Vestelda haritud ja huvitavate inimestega oli väga arendav ja kahtlemata uudne. Saime uusi mõtteid ja kuulsime poliitikute arvamusi erinevate teemade kohta.

Järgmiseks liikusime külaliste rõdule vaatama istungit. Iga muudatusettepaneku hääletamine kestis vaid mõned minutid ja sellele järgnes kümneminutiline vaheaeg. See sundis Laanetit edasi-tagasi meie ja saali vahet käima, ise seejuures pidevalt meie küsimustele vastates ja riigikogu tööd tutvustades. Üsna pea me loobusime istungi vaatamisest, sest istungi eesmärk oli tõmmata üldsuse tähelepanu uue riigieelarve sisule, mitte arendada sisulist debatti. Seda nimetati obstruktsiooniks. See on üks riigikogu töö erakorralisemaid vorme, ning selle nägemine oma silmaga oli ainulaadne võimalus.

Õhtu kulmineerus Pika Hermani torni külastamisega, kust avanes suurepärane vaade südaöisele Tallinnale. Leidmaks natuke värskendust viidi meid Keskerakonna fraktsiooni, seal kohtusime Kadri Simsoni, Mailis Repsi, Evelyn Sepa ja paljude teistega. Fraktsioonis oli väga meeldiv õhkkond, seal nägime, mida teevad nõunikud ja mis toimub riigikogu istungisaalist väljaspool. Kuna kellaaeg oli juba hiline, siis seadsime sammud Toompealt alla hotelli poole.

Hommikul pidime juba pool üheksa Toompeal kokku saama, tundsime veidike väsimust, kuid lohutasime ennast sellega, et Kalle Laanet oli magada saanud vaid kaks tundi. Siis liitus meiega neljas töövari Merli. Sedapuhku lasi Kalle meil rääkida Merlile, ise seejuures aeg-ajalt täiendades. Jõudsime ekskursiooniga riigikogu saali, kus vaatasime istungit. Igal vabal hetkel käis Kalle meie juures küsimustele vastamas ja asjade kulgu seletamas. Kolmapäevane ööistung oli lõppenud järgmise päevakorra algusega kell kümme.

Pärastlõunal läksime riigikogu sööklasse sööma ja pärast seda sõitsime Paidesse spordiliidu juhatuse koosolekule. Kalle Laanet spordiliidu presidendina oli siduv element juhatuse liikmete vahel, ta leidis kõiki osapooli rahuldavad lahendused. Pärast seda viis Laanet meid Eesti ilusaimasse raekotta. Tagasisõidul kõnelesime ühiskonnas aktuaalsetel teemadel nagu näiteks Afganistani sõjast.

Poolteist päeva Kalle Laaneti töövarjuna oli intensiivne ja uudne. Kogu aeg oli pidev uue info pealevool ja toimus areng. Päev Kalle Laanetiga ja tutvumine teiste poliitikutega oli meie jaoks ainulaadne kogemus. See päev lükkas ümber väite, et riigikogu liikmed teevad vähe tööd ja kasseerivad raha. Meile jäi meelde see, et Kalle Laanet on mees, kes oskab rääkida kaasa väga erinevatel teemadel ja on väga haritud. Eriti arendav oli Kalle õpetamismeetod, kus ta alguses oli ise õpetaja ja pärast lasi meil olla koolitajate rollis. Nägime teda ka väljaspool riigikogu ning kõik see andis väga hea ülevaate, milline on Kalle Laaneti töö.

Henri Allik
Oliver Mõru
Mart Laus 
töövarjud Toompeal

KOMMENTAAR
Kalle Laanet
riigikogu liige
Mina panin oma Facebooki kuulutuse, et kes soovib osaleda. Vastuseid sain kümmekonna ringis ning nii tuli paljudele ka ära öelda. Eks aeg näitab, võib-olla on neil võimalus tulla järgmisel aastal. Valisin Henri, Oliveri ja Mardi välja seetõttu, et nad olid väga aktiivsed, moodustasid kolmekesi ühe tiimi ja nad osalesid ka teistel sündmustel, nagu “101 noort riigikogus” ja väitlusvõistlused. Üks tütarlaps oli tegelikult ka Kilingi-Nõmmelt, tema oli see, kes üldse esimesena oma soovist märku andis.

Ma arvan, et selline töövarjupäev annab ennekõike personaalse kontakti selle inimesega, kelle töövarjuks ollakse, noored näevad oma silmaga, millega see inimene tegeleb, millega on seotud igapäevaselt. Ajakirjanduses esitatav pilt ei ole alati päris see. Minul oli oma töövarjudega
ääretult hea vestelda, sest tegemist oli väga erudeeritud noortega. Nad rääkisid kaasa mitte ainult Eestit puudutavatel erinevatel teemadel, vaid ka välispoliitikas.

Ma arvan, et töövarjupäev on noorte jaoks oluline ning samuti nende jaoks, kelle töövarjuks ollakse. Sellepärast et inimene peab läbi mõtlema oma tegevuse ning ta saab noortelt teada, mida nemad ootavad riigikogult ja seadusandjatelt tervikuna. See on ennekõike sidemete loomine meie noortega.

Marju Põld
Saaremaa karjäärikeskuse karjäärinõustaja
Töövarjupäev on seetõttu küll hea, et annab noortele võimaluse jälgida ühe ametimehe või -naise tervet tööpäeva. Ega see pole ju kindel, et need noored, kes töövarjupäeval osalevad, just selle ameti valivad, aga nad on kindlasti oma silmaringi laiendanud, nad on ennast millegagi kurssi viinud, räägivad teistelegi, mis nad nägid ja kuulsid. Nii et kui kasu ei ole otsene, siis kaudne kindlasti.

Muidugi võib ka nii olla, et töövarjupäeval kogetakse hoopis seda, et just seda tööd nad eales teha ei taha. Töövarjupäeva pluss on kindlasti see, et noor näeb ikkagi ühe inimese konkreetset tööpäeva algusest lõpuni, see annab talle uusi tuttavaid, kogemusi ning kindlasti avardab silmaringi ja mingis mõttes selgitab noore enda jaoks karjääriplaani.

Töövarjupäev võiks olla koolides üks osa karjääriõppest. Ma ei tea, kas meie koolides just sama varianti rakendatakse. Aga näiteks Saaremaa ühisgümnaasiumis tehakse juba aastaid kaheksandikele karjääripäeva, kus õpilased uurivad kõik mingisuguseid ameteid ja pärast räägivad üksteisele, mida nad on teada saanud.

Kindlasti käivad koolid aga asutustes ekskursioonidel. Seda ei ole ka alati lihtne korraldada, sest tööturg on Saare maakonnas suhteliselt väike ja pole eriti palju asutusi, kuhu minna. Noortele soovitan aga ka ise aktiivsem olla ning nina asutuste ukse vahelt sisse pista – kui sa ei ole ikka kunagi näinud, kuidas töötab medõde või ajakirjanik, kuidas sa siis oskad sama ametit valida?

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 68 korda, sh täna 1)