Linlane sõdib tehase vastu (24)

Linlane sõdib tehase vastu

MÕTLIKUD: Keskkonna- ja ehituskomisjoni liikmed Ahti Viilup (vasakul) Toivo Alt ja Priit Riim 19. oktoobril toimunud koosolekul, mil tehase rajamise plaani selgitas hollandi ettevõtja Martinus Kuppens.
Foto: Egon Ligi

Ehitusettevõtja, linnavolikogu ehitus- ja keskkonnakomisjoni liige Priit Riim võttis viimasel komisjoni koosolekul teravalt üles Roomassaarde rehvipurustustehase rajamise küsimuse.

Vastuseks Riimi juba eelnevalt esitatud küsimustele loeti eelmisel nädalal toimunud koosolekul ette OÜ Consultare konsultandi Kristo Kiikeri vastused, aga komisjonis läks ka pikemaks aruteluks. Priit Riimi sõnul on Roomassaare tee 2 kinnistu linna puhkeala ja seepärast peaks keskkonnamõju hindamises kindlasti uurima, millist mõju avaldaks tehas avalikule ruumile.

Kiiker vastas, et planeeringuala pole avalik ruum, sest tegu ei ole tänava, pargi või väljakuga, mis oleks pidevas avalikus kasutuses. Seetõttu on linnavalitsus otsustanud, et keskkonnamõju strateegilist hindamist pole vaja, kuid see pole välistatud tehase projekteerimise staadiumis. Kristo Kiiker lisas, et tegelikult on kavandatava tootmisobjekti kohta koostatud täismahus keskkonnamõju hindamine 2002. aastal, mil leiti, et mõju ei ole.

Kiiker nentis, et kergliiklusteest jääb tehas 320–450 meetri kaugusele ja selle tegevuse mõju kergliiklusteeni ei ulatu. Lähimad elamud jäävad Tuule tänavale 1300 m kaugusele. Konsultandi väitel puuduvad ka negatiivsed mõjud elamukvartalile, sest rehvid (ka purustatult) on väga inertne materjal ja praktiliselt ei lõhna.

Tootmisprotsessiga kaasnev vibratsioon esineb vaid seadmete vahetus läheduses. Purustatud rehvid on väga vähe lenduv materjal, tootmisprotsess ja ladustamine toimuvad kinnistes ruumides, tolmu ei lendu, seisab komisjoni koosoleku protokollis. Ka ei tohiks elamupiirkondi mõjutada transpordivoog, kuna see jääb sadama ja tootmisala vahele. Suurim müratekitaja tootmisprotsessis on diiselgeneraator, müratasemega 85 dBA ilma täiendavate müra takistavate meetmeteta.

Priit Riimi sõnul on detailplaneeringus märgitud kaugus elamurajoonist aga vale ja pole ka arvestatud planeeritud Valguse tänava pikendusega. Riimi teine oluline küsimus puudutas väidet, et kavandatava tehase ala on kunagise naftabaasi aegadest naftasaadustega saastunud. Seepärast tuleb tema sõnul teha uus keskkonnamõjude hindamine ja selgitada, kas pinnas on saastatud või mitte. Ja kui see on saastunud, peab pinnase üles kaevama ja utiliseerima. “Kui selgub, et pinnas on saastatud ja vajalik on asendustäitmine, siis muutub tehase rajamine mõttetuks,” nentis Riim komisjoni koosolekul.

Kristo Kiiker pareeris, et räägitud on põhjavee reostusest vähesel hulgal fenoolidega. “Me ei tea, kas reostus on tulnud naftabaasist või puurkaevuga ühes hoones olevast trafost tilkunud õlist. Kui täna proov võtta, siis saame hinnata, millises suunas on reostus läinud,” sõnas Kiiker. Ta lisas, et kui selgub, et pinnas on reostunud, täiendatakse detailplaneeringu punkti selles osas, mida teha reostunud pinnasega.

Roomassaarde rehvipurustustehase rajamine oli päevakorral ka aastal 2002, kuid toona võeti see valimiste järel linnas võimuliidu moodustanud IRL-i nõudmisel päevakorrast maha.

KOMMENTAAR
Planeeringu koostamise 3–4 kuu jooksul olen jõudnud arusaamale, et tootmine ei ole ei keskkonnaohtlik või seotud mingi muu ohuriskiga. Rehvid on eelpurustatud ja ladustatakse kinnistes ruumides. Tuleohtu ei ole.

Roomassaare tee äärde planeeritud kergliiklustee on saanud teise asukoha ja valmis ehitatud. Puhkeala koha pealt on arvamus, et Kuressaares on ühe elaniku kohta meeletuid hektareid puhkeotstarbelist maad. /—/ Roomassaare poolsaare see osa on võrreldes linna lähiümbrusega inimasustusest kõige kaugemal.

Hannes Koppel, linnaarhitekt

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 267 korda, sh täna 1)