Riigikogu võttis vastu allikakaitse seaduse (4)

Riigikogu võttis eile napi häälteenamusega vastu palju vaidlusi tekitanud allikakaitse seaduse.

Koosseisu häälteenamust nõudnud seaduse poolt hääletas 50 Reformierakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu saadikut, lisaks ka roheliste fraktsiooni kuuluv Marek Strandberg. Seaduse vastu oli 12 rohelist ja sotsiaaldemokraati ning üks riigikogu liige, parteitu Jaan Kundla, jäi erapooletuks. Keskfraktsiooni liikmed hääletamisel ei osalenud.

Aprillis esimese lugemise läbinud muudatuste peaeesmärk on tagada tunnistajana ütluste andmisest keeldumise õigus kõigile inimestele, kes töötlevad informatsiooni ajakirjanduslikul eesmärgil. Seadus näeb ette, et kohtunikul on õigus nõuda ajakirjanikult allikate kohta ütlusi, kui kriminaaluurimine puudutab kuritegu, mille eest on ette nähtud vähemalt kuni kaheksa aastat vangistust, ütluste andmiseks esineb ülekaalukas avalik huvi ning muude menetlustoimingutega kas ei ole võimalik tõendeid koguda või on see oluliselt raskendatud.

Seadusemuudatuste teine, võlaõigusseadust muutev osa käsitleb mittevaralise kahju hüvitamist inimeselt vabaduse võtmise ja muu isikuõiguse rikkumise, sealhulgas au teotamise puhul. Seaduse kohaselt tuleb mittevaralise kahju hüvitiseks maksta “mõistlik rahasumma”, mille määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust, kahju tekitaja käitumist ja hilisemat suhtumist kahjustatud inimesse.

Ühtlasi võimaldab muudatus kohtul au teotamise, sealhulgas ebakohase väärtushinnangu või ebaõigete andmete avaldamisega, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamise, eraelu puutumatuse või muu samalaadse isikuõiguse rikkumise eest mittevaralise hüvitise määramisel arvesse võtta kahju tekitaja varalist seisundit, et mõjutada teda edasisest kahju tekitamisest hoiduma.

Võlaõigusseaduse muudatusi on kritiseerinud ajalehtede liit, kes soovis eelnõusse teha paranduse, mille kohaselt tulnuks au teotamise ja valeandmete esitamise eest mittevaralise hüvitise määramisel arvesse võtta peale õigusrikkuja varalise seisu ka õigusrikkumisega saadud tulu ning määrata hüvitise ülempiiriks eraisiku puhul 1000 ja juriidilisel isikul 10 000 eurot. Parlamendi õiguskomisjonis ei leidnud ettepanek eelmisel esmaspäeval toetust.

Eesti ajalehtede liidu tegevdirektor Mart Raudsaar ütles eile BNS-ile, et liit pöördub president Toomas Hendrik Ilvese poole palvega jätta allikakaitse seadus välja kuulutamata. Kui president seaduse siiski välja kuulutab ja seadus jõustub, esitab liit tema sõnul uuesti avalduse ka õiguskantsler Indrek Tederile ettepanekuga kontrollida seaduse vastavust põhiseadusele.

Liit pöördus õiguskantsleri poole juba sel esmaspäeval, kuid Teder ei võtnud avaldust menetlusse, osutades, et õiguskantsleri pädevuses on presidendi poolt välja kuulutatud seaduste üle järelevalve teostamine. Õiguskantsler lisas, et tema esialgsel hinnangul ei lähe seadusega kavandatud võlaõigusseaduse muudatused põhiseadusega vastuollu.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 37 korda, sh täna 1)