Eesti tahab hüvitada kaitsealuste loomade tekitatud kahju täismahus (2)

Eesti tahab hüvitada kaitsealuste loomade tekitatud kahju täismahus

Tõnu Talvi sõnul teevad Saaremaa tootjatele põhiliselt muret lagled, haned ja sookured, kes viljapõldudel kahju tekitavad

Põllumajandusministeerium soovib taotleda Euroopa Komisjonilt erandkorras riigiabiluba, et hüvitada kaitsealuste loomade ja lindude tekitatud kahju põllumajandustootjatele täismahus.

Vastavalt Euroopa Liidus kehtivale korrale makstakse Eesti põllumajandustootjatele looma tekitatud kahju eest praegu hüvitist vähese tähtsusega abina, mille piirmäär on 117 349 krooni kolmeks majandusaastaks. Põllumajandusministeeriumi andmetel on nimetatud piirmäär mitmetel põllumajandustootjatel täis saanud või saamas ja seega ei saa nad looma tekitatud kahju hüvitist enam taotleda.

Vähese tähtsusega abi asendamine riigiabiga kaotaks hüvitise maksmise piirmäära. Erandkorras riigiabi loa saamiseks peab liikmesriik andma majandusliku hinnangu riigiabi mõjust põllumajandussektori arengule ja konkurentsimoonutuste ohtudest. Seni on loomade tekitatud kahjuga seoses taotlenud erandkorras riigiabi vaid Saksamaa, kes sai veebruaris riigiabi loa karude, ilveste ja huntide tekitatud kahju hüvitamiseks.

Kaitsealuste liikide tekitatud kahjudega tegelev keskkonnaameti looduskaitse bioloog Tõnu Talvi ütles, et tema andmetel ei ole 117 349 krooni suurune piirmäär täis veel ühelgi Saaremaa tootjal. Kuna ühe aasta kohta makstakse välja vaid kuni 50 000 krooni, siis sellest summast on tegelikud kahjud küll suuremad olnud.

Saaremaa tootjatele teevad Talvi sõnul põhiliselt muret lagled, haned ja sookured, kes oma kevad- ja sügisrändel viljapõldudel kahju tekitavad. Väga vähe on hülgekahjusid; kiskjakahjusid ja kotkakahjusid ei ole aga üldse. “Samas on see limiit kahe otsaga asi, sest ilma limiidita võtaksid Mandri-Eesti suurtootjad peaaegu kogu selle hüvitise endale,” märkis Talvi.

Tõnu Talvi rääkis, et ennekõike ongi kaitsealuste liikide tekitatud kahju tõsine probleem tõsistele tootjatele. Näiteks oli Valjala talunikul Kaido Kirstul sel aastal palju talirapsi kahjustusi, mis hüvitatakse alles järgmise aasta saagilõikuse perioodil. Seevastu Lääne-Saaremaal, kus põllulapid ja saagikus on väiksemad, katab hüvitis tegelikud kahjud. “Ma loodan väga, et nad on sellega rahul ja see asi toimib neil,” lausus Tõnu Talvi.

Tõsiseid probleeme loomade tekitatud kahjudega on aga Eesti traditsioonilistes viljeluspiirkondades, kus suurtootjate kahjumid, mida on tekitanud loomad, ulatuvad sadadesse tuhandetesse kroonidesse ja jäävad vähesele abile kehtestatud piirmäära tõttu suuremalt jaolt hüvitamata.

Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna peaspetsialisti Egon Niittee sõnul pole praeguseks veel selge, kas keskkonnaministeerium toetab põllumajandusministeeriumi algatust. Küsimus on selles, et nii nagu vähese tähtsusega abi puhul, tuleks ka suurema mahuga riigiabi maksta KIK-i vahenditest, ja see arutelu on veel toimumata.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 148 korda, sh täna 1)