Maaülikooli teadlase hinnangul on taliviljade olukord mullusest pisut parem (1)

Eesti maaviljeluse instituudi vanemteadur Peeter Viil leiab, et võrreldes eelmise aastaga on taliviljade olukord sel aastal esimese lume saabudes parem.

“Hea on see, et lumi enne suurt külma maha tuli, detsembri algul lubati kuni miinus 20 kraadi külma ja seda arvestades on pilt väga hea,” rääkis Peeter Viil, kelle sõnul saaksid õrnemad kultuurid nagu taliraps ja talinisu palja maa peal külmaga kindlasti kannatada. Ehkki lumi sadas sel nädalal maha sulale maale, pole teadlase hinnangul momendil paanikaks põhjust, sest lumekiht pole veel kuigi paks.

Kolmapäeval mõõtis Viil maaviljeluse instituudi katsepõllul lumekihi paksuseks 14 cm, avatumatel põldudel oli lume paksus 6–7 cm. Praegusest lumekattest läheb 15–20 kraadine pakane korralikult läbi ja külmutab veel niiske mullapinna vajalikul määral ära. “Oluline on, et lund enne külma saabumist palju juurde ei sajaks, sest muidu jääb maapind alt sulaks ja 40–50 cm paksuse lumekihi juures võib tekkida haudumine ning siis läheb asi halvaks,” selgitas Peeter Viil.

Sula maaga hakkavad taimed paksu lumekihi all hingama ja kulutavad toitained ära. Mida kauem see kestab, seda nõrgemaks taimed jäävad. Nõrgad taimed muutuvad aga kurnatuse tagajärjel haigustele, eriti lumiseenele väga vastuvõtlikuks. Möödunud aastal juhtus nii, rääkis Peeter Viil. Teadlase sõnul võib talve algust viljakasvatuse seisukohalt pidada ideaalseks, kui enne lume tulekut on nädala jagu päevi 5–7 kraadi külma ja päikesepaistet.

Siis koguvad taimed endale talvevaruks suhkrut lehtedesse ja on hästi vastupidavad. “Ideaalse talvega on aga samasugused lood nagu keskmise palgaga, seda ei ole. Küll on natukene ühtepidi kaldu, küll natukene teisipidi kaldu. Kui on lund, ei ole külma, kui on külma, siis ei ole jälle lund jne,” tõdes Peeter Viil.

Valjala viljakasvataja Toomas Tänav ütles, et enne lume mahasadamist võinuks natuke külma anda, sest paksema lume korral võib oras sõltuvalt külviajast hauduma minna küll. Siiski on praegu Tänava sõnul veel liialt vara mingeid paikapidavaid järeldusi teha. “Midagi saab öelda kevadel, kui lumi on läinud, ja tibusid loetakse, nagu teada, ikka sügisel,” lausus viljakasvataja.

Peeter Viili sõnul mängivad põldude seisukorras oma rolli ka kasutatud tehnoloogiast põhjustatud eripärad. Näiteks on künnipõhiselt haritud maadel pinnavesi peal, uuemate tehnoloogiate kasutajate maadel aga mitte. Toomas Tänava sõnul ei ole pinnaveest rääkides küsimus ainult tehnoloogias. “Kui on ikka märjad kohad, siis võid harida, kuidas iganes, veest sa lahti ei saa,” teadis Tänav.

“Mul on üks rapsipõld, kus öösel pärast külvi lõppu hakkas kohe sadama. Hommikul oli põllul vesi peal ja tänase päevani on olnud vaid mõni päev, kus pole põllu ühes nurgas vett näha olnud,” rääkis Tänav. “Eelmisel aastal käis sealt põllult ka sügavkobestaja läbi, aga märja koha vastu ei saa,” lisas ta.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 59 korda, sh täna 1)