Merre visatud raha (62)

Merre visatud raha

 

Mul on naabritega hirmsasti vedanud. Nii ka nende uutega, kes end mõned aastad tagasi meie kõrval sisse seadsid. Kahjuks jälle niinimetatud suvitajatena, Tallinnast. Mulle meeldib vahel naabrimehega istuda ja üks väike õlu ära juua. Jutu kõrvale.

Soovitasin talle, et jätku oma äri ja tulgu päriselt Saaremaale elama. Ma näen, et talle tegelikult meeldib siin olla ja askeldada. Ei saa aga tulla, sest isegi internetiäri vajab suhtlemist ja sehkendamist reaalses maailmas. Proua ka riigitööl. Saaremaale tulemine tähendaks nendele vastuvõtmatult suuri muutusi. Kui ma küsisin ta käest, kas ta silda tahab, ütles ta otse: “Loll oled või!”

Teise naabri juures käib pojapoeg, varases teismeeas paras naaskel, kes mitte suu peale kukkunud pole. Kui ma teda kohates natuke kiuslikult küsin, et millal ta vanaema tallu peremeheks tuleb, ütleb ta pikemalt mõtlemata: “Loll oled või!” Me mõlemad saame aru, et talle meeldib siin olla, aga tema kodu on juba mujal. Siiski pole tema puhul lootus kadunud, ehk ta ikkagi tuleb, olgu sild või mitte.

Kellegi tulemine või jäämine ei sõltu sillast. See on valiku ja väärtushinnangute küsimus. Ärimees saab oma äri ajada edukamalt Tallinnas või mõnes muus kohas, kuhu on kogunenud temale vajalikud inimesed ja teenused ja ostjad. Koolipoisi vanematel on lihtsam last kooli saata seal, kus koolide valik suurem ja koolitee lühem. Nii ärimees kui ka koolipoisi vanemad on seal, kus neil on rohkem eeliseid ja mugavusi, mis tulenevad elanike tihedusest. Mitte sillast.

Mingi hetkeni püüdlevad inimesed sinna, kus tundub olevat rohkem võimalusi, vähemalt on need kergemini kättesaadavad kui kusagil Saaremaa külas, aga mõne aja pärast ilmnevad asjaolud, mis panevad tagasi vaatama. Käisin ka mina viis aastat Tallinnas tööl nii, et reede õhtul tulin ja pühapäeva õhtul läksin. Erialases mõttes oli see üsna tore aeg, aga mida aasta edasi, seda enam hakkasid häirima muud tegurid. 2003. aastal kulus mul Tallinnas autoga tööle minnes 6 km lõigu läbimiseks 10 minutit ja 2008. aasta alguses kuni 40 minutit. Reedeti oma tuttavaid ja üliõpilasest “last” juba pärast linna tipptunni melu autosse korjates kulus tavaliselt kuni kaks tundi. Pühapäeva öösiti vastu esmaspäeva tegin sama ringi poole tunniga. Kokku neli kuni kuus tundi puhast autosõitu Tallinnast koju või tööle. Ja kõik see maksis iga päevaga rohkem ja rohkem.

Ühel päeval tuli teha inventuur. Mul oli selles mõttes lihtne, et töökohale kandideerides olin endale ja kodustele lubanud, et kui ma töö saan, siis viie aasta pärast teen inventuuri. Tulemus oli ootuspärane ja samas ka ootamatu: Tallinnas tööl käimine ja seal eraldi elamine sõi poole minu palgast. Sild ei muudaks asja, mõistlikke valikuid olnuks ikkagi kaks: tuua kogu oma pere Tallinna või tulla ise tagasi Saaremaale. Valisin kodu.
Mul on töölaual üks siseministeeriumi 2001. a koostatud väljaanne “Eesti omavalitsused. Sotsiaalmajanduslik seisund 1997–1999”.

Väljaande kaanel ilutseb Eesti kaart, millel Tallinna keskpunktist tõmmatud 50 km sammuga kaared ja kaarte vahele moodustunud alad on värvitud nii, et mida kaugemale Tallinnast, seda heledam. Mida heledam, seda kehvem. See on teadlaste arvutatud ja ma usun neid. Sild seda ei muuda. Seda kaarti muudab ainult riigieelarve, mis annaks rohkem raha pealinnast kaugematele. Vastasel juhul on mõne aja pärast suured rahvusvahelised korporatsioonid ostnud meie maad kokku ja toonud sisse noored hiinlased või usbekid. Sest meie oleme läinud Tallinna või veel kaugemale ja tagasi tulla ei taha, sest mujal on mugavam. Olgu sild või mitte.

Esimest korda nägin Saaremaa silla projekti pea nelikümmend aastat tagasi ja siis oli see veelgi suurejoonelisem, üle Hiiumaa, ja siis oleks ma tema poolt kindlasti kahe käega hääletanud. See oli aeg, mil kraavist korjatud tühja õllepudeli raha eest sai osta kaks liitrit bensiini, taksosõit Tallinnast Tartusse tuli kõne alla 25 rubla eest ja keegi ei teinud teist nägu, kui 140–145 km/h kihutava Volga tagaistmel istus neli turvavöödega kinnitamata tudengit.

Täna võib see tunduda muinasjutuna ja ma kahtlen, et mõne noore inimese unistuseks on samuti kihutada, sõites Tallinnast Kuressaarde ja vastupidi, ning nad nimetavad seda progressiks. Julgen mõelda, et seda aega enam ei tule. Isegi juhul kui autokütus hakkaks mingil müstilisel kombel maksma sama vähe kui nelikümmend aastat tagasi.

Silda ei tule ja põhjus on lihtne: Saaremaal ei ole lihtsalt nii palju inimesi, kelle pärast silda ehitada. Isegi ligi 100 000 elanikuga Tartu koos Lõuna-Eestiga pole piisavalt suur, et saada kiiresti kiirteeühendus pealinnaga. Võib-olla pole seda vajagi, kui reisirongid hakkavad liikuma 200 km/h.
Ma ei ole püsiühenduse vastu, aga hakkan ehitamise mõtet toetama siis, kui ühenduseks oleks nii kiire rööbastransport, et Kuressaarest Tallinna saab Hiiumaal ja Haapsalus peatust tehes tunniga.

Sellisel juhul võiks loota, et paljud inimesed eelistaksid elu- või puhkusepaigana Saaremaad, aga tööl käiksid vajadusel Tallinnas, ning need, kes siin, ei tunneks end äralõigatuna. Alustama peaksime hoopis Saaremaa ja Hiiumaa vahelisest püsiühendusest läbi Soela väina. See oleks proovitöö. Juhul kui täituvad kellegi unistused Suure väina autosillast, annaks niisugune proovitöö võimaluse saada sellelaadse ehitamise kogemusi.

Esimeses etapis võiks ehitada tammid mõlemalt poolt ja panna väina sügavamas kohas teepikenduseks käima väikesed praamid nagu näiteks Soome saarestikus, teises etapis ehitada sild. Niisugune ühendus liidaks kaks saart üheks süsteemiks, püstitamata kellegi ette lahkumise või jäämise valikuid. Hiiumaad külastav turist tuleks Saaremaale ja vastupidi, hiidlane sõidaks Tartusse arvatavasti läbi Kuivastu, ka kohalik turg suureneks mõlema saare ettevõtjate jaoks üsna oluliselt.

Kaugemas tulevikus oleks suhteliselt kerge sinna lisada rööpa(d) rongile.
Seega ei kaitse ma Saaremaa eraldatust, vaid põlgan arutut raharaiskamist. Täiesti tõsimeeli arvan, et kasulikum oleks jagada igale saarlasele minimaalselt 100 000 krooni selle asemel, et kallata see raha merre.

Gerri Grünberg
sillavastane Pöidelt

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 47 korda, sh täna 1)