Aimi Pitk pani Niina Klaasi laulud raamatusse

Aimi Pitk pani Niina Klaasi laulud raamatusse

KIVIAIAS VÄRAV MULLE: Niina Klaasi luuletust “Lapsepõlvemälestus” luges raamatu koostaja Aimi Pitk (vasakul). Urve Sepp ja Signe Bachman tutvustasid teisi luuletusi.
Foto: Aare Laine

Aastakümneid bibliograafina töötanud Aimi Pitk esitles laupäeval Tornimäe rahvamajas valla pensionäride peol trükilõhnalist luulevihikut omakandist pärit luuletaja Niina Klaasi (1910– 1982) loomingust.

46-leheküljelises raamatukeses pealkirjaga “Lihtsad laulud” on Niina Klaasi 23 luuletust. Koostajana on Aimi Pitk jätnud luuletustele autori pandud originaalpealkirjad. Laulutekstid on uues luulevihikus ära toodud samuti muutmata kujul. Koostaja sõnul on mitu Niina Klaasi luuletust saanud aja jooksul teise pealkirja. Näiteks Ivo Linna repertuaaris on laul “Muhumaa”, mis algab sõnadega “Ühel pool on Suur ja teisel Väike väin”.

Tegelikult pani Niina Klaas sellele luuletusele pealkirjaks “See on väike Muhu”. Luuletuse on viisistanud Niina abikaasa Andres Klaas. Mõnedki Niina ja Andres Klaasi laulud on rahva hulgas väga tuntuks saanud. Niina Klaasi sõnadele loodud “Sõprusringi” (“Meie isad ja emad on saarlased, meretuuled me mängukaaslased…”), mille on samuti viisistanud Andres Klaas, on peetud ka mitteametlikuks Saaremaa hümniks.

Tuntumatest luuletustest on raamatus veel “Sõsarsaared” (“Oh te kallid sõsarsaared, Saaremaa ja Muhumaa…”), “Kodusaar”, “Saare lapse laul” jt. Eelmise sajandi viiekümnendate keskel Krimmis elades kirjutas Niina Klaas mitu luuletust lõunamaa elust ja ilust. Needki on värskelt ilmunud luulevihikus koha leidnud. “Tundsin Niina Klaasi isiklikult. Selle andeka inimese traagiline elusaatus läks mulle hinge. Niina hakkas luuletusi kirjutama juba lapseeas. Kooli minnes sai ta kohe teise klassi, teisest poolaastast aga juba kolmandasse klassi,” rääkis raamatu koostaja.

Ta lisas, et andeka õpilasena soovis Niina ka spordivõistlustel endast parima anda. Ülepingutus nõudis kahjuks oma. Pärast kahepäevast sõudmisvõistlust aheldas saatus lootustandva 13-aastase tütarlapse halvatuna ratastooli. Kuigi Niinal jäi kool pooleli, ei vandunud ta eluraskustele alla. 1929. aastal abiellus Niina Jõeäär Tornimäelt pärit kooliõpetaja Andres Klaasiga, kellega klappis ka loominguline tegevus.

“Juba eelmise sajandi seitsmekümnendatel aastatel mõtlesin ma Niina Klaasi luuleraamatust. Tol ajal ei tulnud taolise raamatu trükkimisest aga midagi välja, kuna Niina Klaasi loomingus puudus nõukogulik patriotism. Nüüd, enne luuletaja sajandat sünniaastapäeva, mis on 19. detsembril, on mul sellest väikesest luulevihikust väga hea meel,” märkis Aimi Pitk. Kogu esitlusel lugesid Niina Klaasi loomingut Aimi Pitk, Urve Sepp ja Signe Bachman. Ansambli Vokiratas esituses kõlasid Andres Klaasi loodud laulud Niina Klaasi sõnadele. Raamatu väljaandmist toetas Kultuurkapital.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 296 korda, sh täna 1)