Iirimaast on saanud meie meedia peksupoiss

Mind pani sulge haarama 20. novembri “Rahvateenrite” saade raadios, kus meedia järjekordselt püüdis rahvast lollitada. Ajakirjanik Sulev Valner deklareeris, kui tublid me oleme riigiraha säästmisega võrreldes Kreeka või Iirimaaga. Kuid see on poolik tõde.

Ma olin sel suvel nädalapäevad Iirimaal ja püüan anda ülevaadet seal nähtust. Ajalugu on meil selle maaga sarnane. Mõisaid ehitasid meil ristirüütlid, Iirimaal aga inglise lordid. Eestis konfiskeeriti osa mõisamaid ja anti need vabadussõdalastele talude rajamiseks, kuid Iirimaal maa renditi mitmel pool lordide käest tagasi 1 naelsterlingi eest 100 aastaks.

Ei andnud inglastele võimalust iirlastele sotsialismi või kommunismi silti külge pookida. Näiteks ühes Iiri linnas poodi vihatud lord üles ja see sündmus raiuti linna kivimüüri, et oleks hoiatus nii omadele kui ka võõrastele valitsejatele.

Masu alguses 2008. a püüdis Iiri valitsus selle raskuse töötajate kaela veeretada. Püüdis alustada töötajate sotsiaal-sete garantiide (tasuta ravimid pensionäridele ja lasterikastele peredele, pensioniea tõstmine jt) vähendamist, kuid see ei läinud läbi. Mõelge, kuidas meil valitsus tegutses ja mida individualistlik rahvas mõtles ega teinud midagi.

Demonstratsioonid pealinnas Dublinis olid suured, isegi akende lõhkumist ja sillutise üleskangutamist oli ette tulnud. Järgmisel päeval esinesid televisioonis poliitikute ja ärimeeste ringkondade esindajad, kus nad teatasid, et nende tegevuse või tegevusetuse tõttu on riik raskustesse sattunud. Ja selle tõttu võtavad nemad enda kanda põhilised majanduslikud raskused.

Hiljem mitmed Lääne-Euroopa riigid vähendasid toiduainetele käibemaksu või kaotasid ära (näit Inglismaa Iirimaa Belfasti osas), et turgutada sisekäivet, s.t rahval jääb rohkem raha ka tööstuskauba ostmiseks. Eestis on vastupidine tegutsemine.

Iirimaa majandus

Iirimaal oli üle 100 000 võõrtöölise. Ehitusbuum nagu meil. Pangad andsid heldelt laene. Iirlased ehitasid kaks maja korraga. Ühe endale, teise võõrtöölistele rendile andmiseks ja rendist maksti pangalaene. Ehitised valmis, tuli majanduslik seisak maailmas, mille põhjustas USA panganduse afäär.

Tööpuudus, üle 70 000 võõrtöölise lahkus. Majad jäävad tühjaks, pangalaenude tagasi maksmisega tekivad probleemid. Iirimaal nagu kogu maailmas on majanduse kõigutaja pankurite ahnus ja kelmused. Sel aastal juunikuus võeti mitmed pankurid eeluurimiseks vahi alla. Riik püüab uurida pankades toimuvaid tehinguid. Iirlased peavad ennast elatustaseme poolest Euroopas neljandal kohal olevaks. See paistab tõsi olema, ega muidu ei oleks seal rahvaste paabel. Lennujaam on tohutu, tuhanded inimesed reisivad edasi-tagasi.

Kõik rassid on esindatud Iirimaal, nii valged, mustad kui ka kollased. Eriti tänavapildis paistavad silma neegrid. Sai nalja visatud, et teil on linnas palju korstnaid, seega korstnapühkijaid peab ka palju olema. Haigla külastusel panin tähele, et ligemale pooled arstid olid kollase rassi esindajad. Riiki, kus majandus on õigetel alustel ja ka elatustase on kõrge, suunduvad inimesed teistest riikidest.

Iirimaa omapära on see, et kel on palju raha ja kes tahab laialt elada, peab ka palju maksma. Iiri tänavapildis on harva näha mõnda maasturit, sest teemaks on kaunis soolane automaks vastavalt mootori võimsusele. Riigilõivude ja muude maksude aluseks on nende väärtus. Eestis vastupidi. Oled sa lossi või onni omanik, riigilõiv pärimismaksu näol on ühesugune.

Haridus

Iirimaa lastel on kohustus juba lasteaiast peale õppida iiri ja inglise keelt. Iiri keelt oskab alla 20% elanikkonnast. Lastel lõpeb kohustuslik iiri keele õppimine 13-a saamisel, siis on tal vaba valik, kas õppida edasi või mitte. Paljud sisserännanud perekondadest pärinevad lapsed ei oska oma emakeelt, sest vanemate kodune keel on samuti inglise keel. Koolides on range katoliiklik kasvatus, et vältida koolivägivalda ja kiusamist. Iiri kõrgharidus loetakse 40 parema riigi hulka.

Aga kuidas meil toimub lasteaedades keelte õpetamine? Arvatavasti nii, et osas lasteaedadest õpetatakse eesti, teistes vene keelt. Seepärast ei kao meie riigist umbkeelsed vene keelt kõnelevad inimesed. Ja poliitikutel on hea võimalus nendega eestlasi enne valimisi hirmutada, et oma erakonnale rohkem hääli saada. Kaob keelebarjäär, siis kaob ka rahvusgruppide vastandamine, tugevneb riigi sisemine julgeolek.

Iiri sotsiaalvaldkond

Välismaal elavad ja töötavad eestlased imestavad, kuidas meie riigijuhid ei õpi midagi Lääne-Euroopa eeskujudest maksu, sotsiaaltöö ja riigijuhtimise valdkonnas, kuigi nad käivad pidevalt välismaal. Iiri riigi poliitika põhimõte on elanikkonna eri gruppide majanduslike võimaluste tasandamine, et ei tekiks suuri hälbeid. See tähendab, et madalamal asuvad ja nõrgemad rahvusgrupid saavad toetusi, mille suurus enam-vähem kindlustab normaalse elamise.

Näiteks tööta jäänud eestlane ei sõida koju, vaid jääb sinna, sest toetused on meie miinimumpalgast kõrgemad. Mustlased ei kerja, sest vastasel korral jäävad toetusest ilma. Kodus lapsi kasvatav ema saab, olenevalt laste arvust, ligilähedaselt sama palju palka kui töötav mees. Tööliste keskmised palgad küündivad 2000 euroni, osal üle, teisel alla selle summa. Krooni ja eurot ei saa üks üheselt võtta nagu kursi järgi. Seetõttu soomlastele meeldibki Eestisse kaubareise teha.

Iiri riigi omapära on veel see, et külm vesi on kogu elanikkonnale tasuta. Suure korteri ehk maja üür väljaspool pealinna on üle 1000 euro kuus, seal on 5 tuba, köök, vannituba, 2 dušinurka + abiruumid. Maja või korter on 100 % elamisvalmis. Ainult vaja toit osta ja ise valmis keeta. Mind huvitas lõpuks, kust need ressursid tulevad, et tagada tõhus sotsiaalvaldkonna tegevus, ja sain lühikese vastuse. Riigis on rakendatud nagu enamikus Lääne-Euroopas maades progressiivne ehk astmeline tulumaks.

Lõpetuseks annan lühikese ülevaate meie haldussüsteemi palgatõusudest enne masu algust. Valdade, linnade volikogud, ministeeriumide juhid tõstsid oma tippametnike palku 10–15%. Need omakorda tõstsid alluvate ametnike palku. Rahandus- ehk eelarvekomisjon omavalitsustes alustas ülejäänud ressursi jaotamist. Tõsteti õpetajate, päästetöötajate, lasteaedade ja mitmesuguste muude töötajate palku. Nii see karussell pöörles olenevalt olukorrast, vahel ka tagurpidi, nagu 2009. a juhtus mitmes omavalitsuses.

Eesti meedia ei peaks nii palju Iirimaa pärast muretsema, vaid mõelgu sellele, kuidas ise august välja pääseks. Meil oleks vaja rakendada Lääne-Euroopa maksu- ja majandusmudeleid, mitte kasutada endiste liiduvabariikide majandusnippe ja -meetodeid.

Heino Laanet
talunik

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 50 korda, sh täna 1)