Lugeja küsib (1)

Kas eurole ülemineku tõttu on vaja töölepingud ringi teha? Mida on neis vaja muuta? Kas lihtsalt palgareale uus summa kirjutada? Kas iga töötaja peab lepingu muudatusele kindlasti oma allkirja andma? Euro tuleb kasutusele 1. jaanuarist. Kas on mingid nõudmised selle kohta, milliseks kuupäevaks peab töölepingu muudatus allkirjastatud olema? Mis saab, kui lepingu muudatust ei sõlmita?

Milline peab uus palgasumma olema? Kas see peab olema sendi pealt täpselt senise summa 15,6466-ga jagamise tulemus? Või võib seda ümardada euroni? Kas on vahet riigi- ja erafirmadel? Kas erafirmadel on vabamad käed? Mida on eraisikud või firmad eurole üleminekuga seoses kõige enam küsinud?

Vastab tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor-jurist Urve Stroom:
Euro kasutuselevõtt ei mõjuta lepingute ja muude juriidiliste dokumentide järjepidevust, s.t euro kasutuselevõtt ei muuda ühegi juriidilise dokumendi tingimusi ega vabasta võetud kohustuste täitmisest, samuti ei anna poolele õigust kehtivat dokumenti ühepoolselt muuta või lõpetada. Lepingu järjepidevuse põhimõtet kohaldatakse ka töölepingutele.

Olemasolevate töölepingute puhul, milles tasud on sõlmitud kroonides, arvestatakse kõik rahalised väärtused ümber eurodesse, kasutades EL-i Nõukogu poolt fikseeritud vahetuskurssi ja euro kasutuselevõtmise seaduse paragrahvi 5 lõikes 2 toodud ümardamisreegleid. Kuna tegemist on vääringu muutusega, siis ei saa üleminekut eurole käsitleda töölepingu tingimuse muutusena töölepingu seaduse (edaspidi TLS) mõistes.

Seega ei ole ka seadusega määratletud aega, mille jooksul tuleks töötajat vääringu muutusest teavitada ja millise aja jooksul tuleks see töölepingus vormistada. Tuginedes TLS-i § 5 lõikes 2 sätestatule, mille järgselt peavad töölepingu andmed olema selged ja arusaadavad, oleks igati mõistlik, kui tööandja ja töötaja uues vääringus makstava palga läbi arutaksid. Kas pooled vormistavad selle kohta ka töölepingu lisa, sõltub praktikast konkreetse tööandja juures.

Kuna kokku lepitud töölepingu tingimusi, sh töötasu on võimalik muuta vaid poolte kokkuleppel, saab “ilustamisi” või “täiseurodeni ümardamisi” eurole üleminekul teha pärast ümberarvestust ja seda töötajale soodsamas suunas. Meeles tuleb pidada, et soodsamaid ümardusi tehes tuleb kõiki töötajaid kohelda võrdselt. Kehtivad reeglid ümardamiste kohta on ühesugused nii era- kui ka riiklikus sektoris.

Ümberarvestused tuleb teha kursiga 1 euro = 15,6466 krooni ning summad tuleb ümardada 1 eurosendi täpsusega. Kui soovite eurodesse arvestada kehtiva miinimumtasu, milleks on 4350 krooni, tuleb teha jagamistehe 4350 : 15,6466 = 278,01567 eurot. Seejärel tuleb saadud summa arvestada 1 eurosendi täpsuseks, võttes arvesse vaid kolmanda komakoha – 278,01567. Kui kolmas koht pärast koma on 4 või väiksem number, ümardatakse ümberarvestatud väärtus allapoole.

Kui kolmas koht pärast koma on 5 või suurem number, ümardatakse ümberarvestatud väärtus ülespoole. Seega oleks ümardamine 1 sendi täpsuseni selle näite korral 278,02 eurot. Poolte kokkuleppel võib töötasuks olla 279 eurot, kuid mitte mingil juhul ei tohi ümardamist teha töötajale ebasoodsamaks isegi mitte selle 2 sendi puhul, vaatamata sellele, kui  pooled ka on sedasi kokku leppinud, sest tulenevalt TLS paragrahvist 2 on selline kokkulepe tühine.

Samasugune tehe tuleb teha, lähtudes minimaalsest tunnitasust 27 krooni: 27 : 15,6466 = 1,72561 eurot. 1 eurosendi täpsusega tuleks minimaalseks tunnitasuks alates 1.01.2011. a  1,73 eurot. Nimetatud tehted võib jätta töötasu alammäära puhul ise tegemata ja lähtuda töötasu alammääradest eurodes, mis on avaldatud selle aasta Riigi Teataja I osas numbris 60 artiklis 407. Suuremate töötasude korral tuleb ümberarvestuste aluseks igal juhul võtta kehtestatud kurss ja teha jagamistehted sellega. 

Seoses euro kasutuselevõtmisega on küsitud, kas töötasu võib pärast 1.01.2011. a välja maksta ka kroonides. Pangaülekannete korral puudub pärast 1. jaanuari 2011 võimalus maksta töötasu välja kroonides, sest kõik ülekanded tehakse pärast 1.01.2011. a juba eurodes. Kui töötasu makstakse välja sularahas, siis tuleks kõigepeal jälgida poolte kokkulepet töötasu osas. Kui pooled on juba kokku leppinud, et töötasu makstakse eurodes, ei ole võimalik teostada töötasu väljamakseid muus vääringus, hoolimata sellest, et kuni 15.01.2011. a on paralleelselt käibel mõlemas vääringus rahatähed.

Aktuaalseks on muutunud ka keskmise töötasu arvutamine alates jaanuarist 2011. Sagenenud on küsimused, kuidas ja millises vääringus keskmist töötasu arvutada.
1. Kui keskmise töötasu arvutamise vajadus tekib jaanuaris 2011, on arvutamise aluseks eelneval kuuel kuul Eesti kroonides teenitud summad. Keskmine töötasu tuleb välja arvutada Eesti kroonides ja saadud tulemus teisendada eurodesse.
2. Kui keskmise töötasu arvutamise vajadus tekib perioodil veebruarist juunini 2011, siis on keskmise töötasu arvutamise aluseks nii kroonides kui ka eurodes teenitud töötasud. Sel juhul tuleb Eesti kroonides teenitud töötasud samuti eurodesse (seda võib teha ka üldsummana) teisendada ja seejärel leida keskmine töötasu.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 48 korda, sh täna 1)