Euroopa Komisjoni teatis heidab pilgu otsetoetuste tulevikku (1)

Euroopa Komisjoni teatis heidab pilgu otsetoetuste tulevikku

KUIDAS EDASI? Maaelupoliitika muutmiseks pakutakse välja kolm võimalust, millest igaüks mõjuks isemoodi ka otsetoetuste tulevikule.
Foto: Egon Ligi

18. novembril avalikustas Euroopa Komisjon teatise ühise põllumajanduspoliitika eesmärkide kohta EL-i uuel eelarveperioodil 2014–2020.

Teatise ettevalmistamise käigus korraldati 2010. aasta algul laiaulatuslik avalik arutelu, mille käigus saadi 5600 arvamust. Arutelu lõppes 2010. aasta juulis konverentsiga, millest võttis osa üle 600 osaleja. Teatis on ettevalmistavaks etapiks seadusandlike ettepanekute tegemiseks 2011. aasta keskpaigas, millele eelnevad avalikud arutelud.

Teatises leiab maaelupoliitika raames käsitlemist ka otsetoetuste tulevik. Maaelupoliitika muutmiseks pakutakse välja kolm võimalust, millest igaüks mõjuks isemoodi ka otsetoetuste tulevikule. Esimene võimalus jätab praeguse otsetoetuste süsteemi muutmata, kuid muudab otsetoetuste jaotamise liikmesriikide vahel õiglasemaks. Otsetoetuste jaotamise õiglasemaks muutmist liikmesriikide vahel näeb ette ka teine variant, kuid sellega kaasneb otsetoetuste ülesehituse oluline muutmine.

Teise variandi puhul koosneks tegevtootjatele antav otsemakse järgmistest komponentidest:
1. Toodanguga sidumata põhimäär, mis tagab kõigile ühe liikmesriigi (või piirkonna) põllumajandustootjatele ühesugusel tasemel kohustusliku toetuse (seotud toetuskõlbliku põllumajandusmaaga ja nõuetele vastavuse tingimuste täitmisega). Samas tahetakse suurtele põllumajandusettevõtetele kehtestada põhimäära piirang, et parandada maksete jaotumist põllumajandustootjate vahel.

2. Kohustuslik täiendav abi põllumajanduse erinevate keskkonnameetmete kujul, mis lähevad kaugemale nõuetele vastavusest ja on seotud põllumajandusega (nt püsikarjamaa, taimkate, viljavaheldus ja ökoloogilistel põhjustel sööti jäetud maa). Samuti tuleks analüüsida võimalust lisada kehtivad Natura 2000 alade nõuded ja tugevdada heade põllumajandus- ja keskkonnatingimuste standardite teatavaid elemente.

3. Täiendav toetus konkreetsete looduslikust eripärast tingitud piirangute hüvitamiseks, mis annaks kõigile selliste piirkondade põllumajandustootjatele 2. samba raames jagatavale toetusele lisaks täiendavat toetust pindalapõhise toetuse vormis.

4. Vabatahtlik tootmiskohustusega seotud toetus konkreetsetele valdkondadele ja piirkondadele, mis võtab arvesse konkreetseid probleeme piirkondades, kus teatavaid põllumajandusliku tootmise viise peetakse majanduslikel ja/või sotsiaalsetel põhjustel eriti tähtsaiks.

5. Kehtestada uus kava väikeste põllumajandusettevõtete jaoks, et tugevdada konkurentsivõimet ja panust maapiirkondade elujõulisusse ning vähendada bürokraatiat.

Lisaks on kõne all nõuetele vastavuse eeskirjade lihtsustamine, varustades põllumajandustootjad ja ametiasutused lihtsama ja terviklikuma eeskirjade kogumiga, sealjuures nõuetele vastavuse kontseptsiooni ennast nõrgendamata. Kolmanda variandina on välja pakutud võimalus lõpetada järkjärguliselt otsetoetused nende praegusel kujul. Otsetoetuste asemel võiks sel juhul võtta kasutusele piiratud toetused keskkonnaalaste üldiste hüvede eest ja täiendavad toetused konkreetsete looduslikust eripärast tingitud piirangute järgimise eest.

Teatises märgitakse, et riikliku toetuse lõpetamine üleüldse põhjustaks põllumajandusliku tootmise koondumise mõnedesse eriti soodsate tingimustega piirkondadesse, kus kasutatakse intensiivsemaid tootmisviise, samal ajal jäetaks kõrvale väiksema konkurentsivõimega piirkonnad ja seal jääks maa kasutamata. Sellise arengu tagajärjel suureneks keskkonnakoormus ja kahjustuksid väärtuslikud elupaigad, mis tooks kaasa tõsiseid majanduslikke ja sotsiaalseid tagajärgi, sealhulgas Euroopa põllumajanduse tootmisvõimsuse pöördumatu kahjustumise.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 70 korda, sh täna 1)