Kas politseiauto on takso? (12)

Aasta oli siis 1987, kui ma Nõukogude armeesse värvatuna puutusin esimest korda kokku Ruhnu transpordiga. Teenides oma kohustuslikku kahte aastat Lätis, sattusin õhutõrje raadiotehnilistesse vägedesse.

Sel ajal oli mul päris huvitav saare liiklust saatuse sunnil roheliselt radariekraanilt vaadata. Ruhnu transporti korraldati neil aegadel helikopteriga, täpselt nagu ruhnlased hetkel soovivad.

Reedestes maakonnalehtedes leidis Ruhnu vallavanem järjekordselt, et maavalitsus ei arvesta nende huvidega. Maavalitsus arvestab ruhnlaste huvidega ja tundub, et viimasel ajal rohkem kui vallavalitsus.

Mida ruhnlased tegelikult tahavad?

Vallavanem väitis, et maavalitsus ei arvesta kuidagi ruhnlaste soovidega ja saadab helikopteri asemel laeva. Mida siis laev reedesel Ruhnu sõidul vedas? Reisijaid oli ühel reisil neli ja teisel kuus. Lisaksin, et meri oli peaaegu lainetuseta.

Peale reisijate vedas Arabella Ruhnu kaupa: umbes kaheksa kuupmeetrit toidukraami ja muid asju poodidele, kaks kahesajaliitrist vaati talvediisliga Ruhnu vallavalitsusele, kaks kolme-kümneliitrist kanistrit bensiini, lahusteid, värvi, pool kuupmeetrit reisijate pagasit ning lisaks kaks koera.

Päris paras loetelu, kas pole? Sellist nomenklatuuri ja kogust asju ning lemmikloomi koos reisijatega helikopterisse ei oleks mahutanud. Ma kahtlen sügavalt, et esindusdemokraatia esindaja saarel ei teadnud olukorda ja ka vallavalitsuse vajadust talvise diislikütte järele.

Mis on ühistranspordivahend ja mis on hädaabivahend?

Ühistransporditeenuse osutamine toimub Eesti riigis ühistranspordiseaduse alusel. Seaduse kohaselt on ühistransport tegevusloa alusel korraldatud tasuline sõitjatevedu. Seaduses toodud tingimustele vastavad nii lennutransport kui ka laevatransport. Kui ühte neist ei ole võimalik kasutada, toimib teine.

Kui kumbagi ei ole võimalik kasutada, siis kasutatakse hädaabivahendit ehk politsei- ja piirivalveameti lennusalga helikopterit. Helikopter ei ole ühistranspordivahend ja sellele ei müüda ka pileteid. Nagu ei müüda pileteid ka politsei- või päästeautodele, ehkki ka nendega on võimalik hädaolukorras reisijaid vedada.

Hädaabivahendite kasutamine reisijate veoks ei ole tellitav ühistransporditeenus ei maavalitsuse ega ka vallavalitsuse jaoks. Hädaabivahendeid rakendatakse juhul, kui ühistranspordivahendeid ei ole võimalik kasutada ja riik peab oma kohustuse rahva ees täitma.

Millised on Ruhnu liikluse korraldamise valukohad?

Hetkel on suurimad valukohad lennuraja tehniline seisukord ja riigile taskukohase kiire laeva puudumine. Tallinna lennujaam on lubanud Ruhnu lennuraja vajadustele vastavaks teha, kuid enne järgmist suve ei ole tööde alustamine reaalselt võimalik. Maavalitsus ei saa kahjuks peale läbirääkimiste siin suuremat panust anda.

Laeva osas on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium laeva ehitamise hanke läbi viinud ja aastal 2012 peaks uus laev liinile tulema. Ruhnu laevaliikluse korraldamiseks on maavalitsus riigihanke käesoleval aastal juba läbi viinud ja laeva Arabella omanikuga sõlmime peatselt uue perioodi lepingu.

Maavalitsus pooldab kombineeritud ühendusepidamist Ruhnu saarega liikumiskindluse suurendamiseks ning see on hädavajalik nii suveperioodil kui ka osaliselt talveperioodil. Üks liiklusvahend korraga ei taga liikluskindlust ega vasta ruhnlaste vajadustele. Ruhnu vallavalitsuselt ootame aga konstruktiivseid ettepanekuid, mis arvestaksid nii Eesti õiguskorda kui ka rahva tahet.

Rahva tahte elluviimisel ei kao Eesti õiguskorra järgimise vajadus ning peamine probleemkoht on hetkel lennuraja halb seisukord ja sellest tingitud lennuliikluse katkemine.

Toomas Kasemaa
Saare maavanem

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 248 korda, sh täna 1)