Atlandil seilav Tätte pääses Vilsandi külmarekordist (6)

Atlandil seilav Tätte pääses Vilsandi külmarekordist

JÄRVEEFEKT: Need pilved, mis Saaremaast mööda loovisid, sisaldasid ohtralt lund.
Foto: Raul Vinni

Samal ajal kui Vilsandi eelmise saarevahi Jaan Tätte jahtlaev Nordea Atlandi ookeanis asuvatelt Roheneemesaartelt teele asus, et üle Atlandi sõita ja oma ümberilma seilamist jätkata, oli tema kodusaarel külma 10,8 kraadi.

EMHI andmetel on see novembri viimasel päeval mõõdetud temperatuur seni novembri külmim. Eelmine rekord pärines 17 aasta tagusest ajast ja oli vaid 0,1 kraadi soojem. Eelmisel aastal oli minimaalne temperatuur aga koguni 9 kraadi soojem kui tänavu.

Sel aastal on keskmisest külmem ilm jõudnud ka saartele, kus on tavaliselt mere tõttu olnud pigem soojapoolne. Paar kraadi allapoole 4 soojakraadi kanti jäävast normist jäid ka kuu keskmised temperatuurid. EMHI sünoptik Taimi Paljak ütles Saarte Häälele, et külm on arktilise päritoluga ja tulnud Läänemere äärde Siberi põhjaaladelt. “Mere ääres on soojem ikka siis, kui tuul jäävaba soojema mere kohalt õhku rannikule kannab. Neil päevil puhus tuul idakaarest, kust õhk liikus mandrilt üle kitsaste väinade Vilsandile ning oluliselt soojeneda ei jõudnud,” selgitas ta.

Paljak märkis ka, et mandril möllanud tihedast lumesajust pääses Saaremaa üsna napilt. Terasemad panid kindlasti tähele, et Suure Katla kohal olid uhked lumepilved, mis Kuressaare poole siiski ei liikunud. Linnas paistis samal ajal päike. “Merede ja lahtede kohal olevad pilvemassid on tekkinud põhiliselt veepinnalt aurunud niiskuse arvel ja need pilved liiguvad samuti. Aga valdav olnud kirdevool kandis need lihtsalt Kuressaarest mööda.

Kuid näiteks Soome lahe kohal tekkinud pilved jõudsid põhjarannikule ja neist on siin mitu päeva lund sadanud,” selgitas Paljak. Ta lisas, et sellist efekti tuntakse “järveefekti” nime all ja see tuleneb samalaadsest nähtusest, mille tekitab Kanadas asuv suur järvistu. “Meil võiks seda nimetada “jäävaba vee efektiks”, mis on meie aladel üsna tavaline sügisesel ajal, kui veel sooja merevee kohale jõuab märksa külmem õhumass,” rääkis Taimi Paljak. Mandrimaal ulatus külm siiski juba 25,9 miinuskraadini Jõhvis, mis oli ka Eesti novembrikuu absoluutne külmarekord.

Pärnus kukkus samuti külmarekord, kui 22 miinuskraadi purustas novembri 120-aastase külmarekordi. Samuti olid mandril oluliselt ulatuslikumad lumesajud kui saartel. EMHI andmetel mõõdeti Uue-Lõvel esimest korda lund juba 18. novembril 10 cm ja 19. novembril 3 cm. Taas kattis lumi maad 24. novembrist ning lumikatte paksus oli 20 kuni 24 cm. Suurem lumi tuli maha 24.–25. novembril ning Vilsandil oli lumikate kõige paksem 25. novembri hommikul – 7 cm. Sõrves oli lund 1–2 cm ja Ruhnus 1–5 cm.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 52 korda, sh täna 1)