Noored saarlased kipuvad aina enam Austraaliasse (25)

Noored saarlased kipuvad aina enam Austraaliasse

SAARLASED SOOJAL MAAL: Vasakpoolseimal fotol Kristiina Kallaste ja Teele Azarov, nokamütsiga noormees on Timo Ojavee, ülemisel fotol Breta Mowat (paremal), Anu Künnapas ja Liia Reinväli. Breta on ka äärmisel fotol ühes abikaasa Greggiga.
Foto: Erakogu/ kollaaž Liina Õun

Kuigi Austraalia on juba aastaid olnud üheks sihtkohtadest, kuhu noored eestlased õnne ja tööd otsima lendavad, kuuleb viimasel ajal aina enam, kuidas kellegi tuttav, sõber või sugulane tee just Austraaliasse ette võtab.

Saarlanna Breta Mowat otsustas kodusaare tolmu jalgelt pühkida kahe aasta eest ning tagasitulemise plaani ta praegu ei pea. “2008. aasta sügisel jätsin sinnapaika kõik, mille nimel olin aastaid vaeva näinud – hea töökoht, oma kodu ja muidugi sõbrad ja perekond,” rääkis Breta Saarte Häälele. Tema sõnul ei ole Austraalia eestlase silmis enam mingi imedemaa, kuna sinna on rännanud väga paljud eestlased, kelle hulgas kümneid saarlasi.

Esialgu plaanis ta Austraalias veeta kuus kuud: õppida, reisida ja avardada silmaringi, et seejärel Eestisse tagasi tulla ja värske hingamisega oma elu uuesti seada. Reisi alguses elas ta mõned kuud Sydneys ning töö leidmine ei olnud lihtne, kuna puudus kogemus ja hooaeg ei olnud samuti kõige sobivam.

“Olgugi et algus oli raske ja meelakkumisest oli asi kaugel, ei tulnud kordagi mõttesse käega lüüa ja Eestisse tagasi sõita. Kaotada ei olnud ju midagi,” ütles Breta. Pärast mõnda kuud Sydneys võttis ta aga suuna Austraalia põhjaterritooriumile Darwinisse. “Darwinis on kaks aastaaega – kuum ja kuiv ning kuum ja märg. Teist aastaaega soovitatakse rändajatel üldjuhul vältida, sest temperatuurid ulatuvad 36 kraadini ja enam,” nentis ta.

Sealne kant on tuntud oma loodusparkide ja koskede poolest, kus ujuda võib ainult kuival hooajal, kuna siis ei ole ohtu krokodille kohata. “Väidetakse, et siin on kõik lahedam kui mujal – elu kulgeb aeglasemalt, inimesed on sõbralikumad ja peale tööd kohtutakse sõpradega pubis,” rääkis Breta ilusast elust Austraalias. Darwinis kohtas neiu ka oma abikaasat Greggi, kellega koos veedeti jaanipäev suvisel Saaremaal.

Praegu käib Breta tööl kohaliku agentuuri kaudu, sest valmistub õpinguteks ülikoolis. “Tookord Eestis tegin ma keerulise valiku, kuid täna mõeldes, olen näinud tõenäoliselt rohkem maailma kui kogu oma eelneva elu jooksul, olen tutvunud paljude erinevate inimestega ja rõõmustanud rohkem, kui oleksin suutnud ette kujutada,” on Breta oma otsuse üle siiralt õnnelik. Kõigile saarlastele soovis ta aga ilusat jõuluaega.

Raha teenib hästi

Kristiina Kallaste ja Teele Azarov on Austraalias viibinud vähem kui pool aastat. Esimene neist viis kuud ja teine vaevalt paar nädalat vähem. Kristiina pole veel otsustanud, kauaks ta sinna jääda tahab, kuid Teele kavatseb jääda vähemalt kaheks aastaks. “Tulin Austraaliasse, kuna mul oli selline soov tekkinud juba paar aastat tagasi.

Pärast bakalaureuse lõpetamist tundus selleks just sobiv aeg. Liiatigi oli mul siin ka paar sõpra ees ning teenimisvõimalused pidid siin samuti head olema,” tõi Kristiina välja põhjused, miks ta kauge maa kasuks otsustas. Teele seevastu tunnistas, et ei teadnud parasjagu veel, mida ta ülikoolis õppida sooviks, ja seetõttu otsustas reisimise kasuks. “Austraalia valisin, kuna siin on aastaringselt soe ja head teenimisvõimalused,” meelitas ka teda hea teenimisvõimalus.

Nemadki on end sisse seadnud Darwinis, kuid plaan on jõuda ka teistesse linnadesse. Juba sel nädalal otsitakse uut tööd Sydneys. Darwinis töötas Kristiina Paspaley-nimelises pärlifirmas. “Paspaleyl on palju pärlifarme ja pärlilaevu üle kogu Austraalia ning mina töötasin Kuri Bay farmis köögiabina,” rääkis ta oma töökogemusest. Farmidesse viiakse inimesed Kristiina sõnul vesilennukitega ja üldine töögraafik on kaks nädalat tööl ja üks vaba. Majutus ja söök on tööl olles tasuta.

Ka Teele töötas Paspaleys, kuid mitte farmis, vaid pärlilaevas. “Töö oli kolmes osas. Üks päev olin näiteks operatsiooniruumis, kus tehnikud opereerivad merekarpe. Mõni teine päev olin nn protsessiruumis, kus merekarpe transporditi laevade peale, mis viisid karbid tagasi merre. Kolmandal päeval võisin olla näiteks “tapmislauas”, kus juba surnud merekarbid avati, liha eemaldati ja karbid puhtaks poleeriti,” rääkis Teele.

Inimesed on sõbralikud

Mõlemad neiud on veendunud, et eestlastel on soojal maal tegelikult lihtne tööd leida ja seda seepärast, et ollakse loomu poolest kõvad tööinimesed. “Siin peab lihtsalt ise olema hästi aktiivne ja palju peale käima,” kinnitasid nad. Kõige parem on Austraalias Teele ja Kristiina kinnitusel sealne ilm. “Inimesed on siin väga sõbralikud, tihti küsivad isegi võõrad inimesed tänaval, et kuidas läheb. Lisaks sellele, et tööd on Darwinis palju, on ka palk väga hea. Ja loomulikult teistsugune loodus ja huvitavad loomad,” on tüdrukud täpselt ühel meelel.

Timo Ojavee on Austraalias olnud praeguseks juba üle aasta. “Olen põhimõtteliselt terve aja olnud Darwinis, töötanud kahes mangofarmis ehk mangosid korjanud ja siis nii 9 või 10 kuud töötanud kalafarmis, kus kasvatatakse barramundisid,” rääkis Timo oma seiklustest. Sinna otsustas ta minna ühes sõbraga, kuna mõlemad tahtsid midagi uut kogeda ja seigelda ning Austraalia tundus kõige loogilisema variandina, kuna seal on hea kliima ja saab inglise keelt praktiseerida.

“Ja mis on suur pluss Austraaliale – siinsed inimesed on sõbralikud erinevalt eesti inimestest,” tunnistas ta. “Tööleidmise kohta ütleks nii ja naa, üldjuhul on linnas raskem tööd saada kui kusagil farmides, aga siiani on kõik tuttavad endale ikka töö leidnud,” märkis Timo. Ka tema kinnitusel on Darwinis palju saarlasi. “Saarlased hoiavad ikka kokku. Pubidesse-klubidesse minnakse koos,” lisas ta.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 692 korda, sh täna 1)