Ajakirjanik arvab: Õnnetus hüüab tulles! (2)

Taas sulge haarama ajendas mind mõne päeva tagune juhtum lumesajusel ülekäigurajal Kuressaare kesklinnas.

Tööpäeva lõpus ületasin jalakäijana sõiduteed ja ülekäigurajale lähenev auto pidas ilusasti kinni. Ootamatult tuhises mulle aga jalgrattal täie hooga vastu teismeline noormees, kes ületas ülekäigurada sõiduvahendilt maha tulemata. Tema tulek kõnniteelt sõiduteele oli nii kiire ja ootamatu, et võimaliku õnnetuse hoidis ära ilmselt see, et autod parajasti seisid.

Kahjuks ei ole rattaga lapsed ja noored ülekäigurajal sugugi haruldased ja seda ka nüüd, libedal ajal. Ühel hommikul, kui Smuuli elamurajoonis sõitsin, sõitis kaks poissi ratastega kõnniteel ning ülekäiguraja kohale jõudes nad lihtsalt keerasid sõiduteele ja ületasid selle sõites. Ma sain auto pidama! Kui tee on kuiv ja väljas valge, ei ole järsk pidurdamine autojuhile probleem. Aga libeda teega ei pruugi see alati õnnestuda ja seetõttu olen murelik.

Autojuhte hoiatavad esimese libeda saabumisel kõik raadiokanalid, et aeg on jätta suvised sõiduvõtted. Samas peaksid suvistest liiklemisharjumustest loobuma ka jalakäijad. Istun igal hommikul autorooli ja sõidan läbi Kuressaare linna, andes ülekäiguradadel teed nii koolilastele kui ka tööle ruttavatele täiskasvanutele. Kurb on näha, et paljud lapsed ja täiskasvanud astuvad teele ilma, et nad veenduksid, kas auto ikka tõepoolest pidama saab.

Sama lugu on ülekäigurada joostes ületavate lastega. Kui tee on libe, sajab lund ja ülekäigurada tähistav märk on ka täis tuisanud, siis saab pidama vaid see juht, kes teab, et seal on ülekäigurada. Soovitan kõikidel lapsevanematel oma lastele selgitada, et ülekäigurajale ei tohi minna tormates ega jalgrattaga sõites, sest ka nii võib õnnetus juhtuda. Isegi siis, kui autojuht on süüdi, et ei saanud õigel ajal pidama, on see ju vilets lohutus, kui laps või lähedane jõulud haiglas veetma peab.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 37 korda, sh täna 1)