Iluleib viib ahjusoojad küpsetised Loonalt otse pealinna

Iluleib viib ahjusoojad küpsetised Loonalt otse pealinna

MUSTADE PLOOMIDEGA MUST LEIB: “Leiba sööb inimene iga päev. Kodust kaasa haaratud juuretis hoidis küüditatud eestlasi Siberiski elus,” tõi Malle Lehari leivast rääkides kujuka näite.
Foto: Aare Laine

Saaremaa tuntus kohaliku ja puhta toidu propageerimisel aina kasvab. Vilsandi rahvuspargi keskuses Loona mõisas tehti eelmisel neljapäeval algust uue vahva ettevõtmisega. Tavalise jõululõuna asemel läheneti aastavahetuse teemale hoopis uue, tegelikult muidugi vana ja pärimusliku nurga alt – jõuluootus seoti leivateoga.

Tänase loo sissejuhatuse laenasin MTÜ Loona tegevjuhi Maarika Toomeli saadetud kirjast Saarte Häälele. Samast sõnumist saame teada, et MTÜ Loona ja Pärimusmatkad/Viitong Reisid OÜ teevad tõhusat koostööd OÜ-ga Iluleib. Möödunud nädalal tehtud pärimusmatk saigi kuuse- ja leivalõhnaline.

“Metsast naasnuid ootas Loona mõisa kaminasaalis taimeteede valik ja värske ahjusoe mõisaleib. Loona mõisaleiba küpsetab OÜ Iluleib, kes tutvustas kokkutulnuile ka leivategemise saladusi. Hea leiva tegemise kunst peitub eelkõige kindlasti kvaliteetses toormaterjalis. OÜ Iluleib kasutab oma leibade valmistamisel Pihtla veski täistera-rukkijahu. Sellest valmistatud leib on tõesti maitsev ja maalähedane.

Leivateoõpilastele said selgeks nii juuretise tegemise kui ka sõtkumise kunst ning muudki leivateoga seotud “salasõnad” ja kunsttükid. Koos pandi leivad kerkima ja pätsid ahju. Leiva küpsemise ajal valmistati aga kadakast võinuge, et oleks, millega värskele leivale võid peale määrida. Ahjusoe leib, mesi ning või lahtilõigatud viilule peale ja mõisaköögi taimetee sinna kõrvale – oi kui maitsev!

Akna taga hämarduvas mõisaõues põlesid küünlad, toas lõõmas kaminatuli. See kõik tekitas erilise jõuluootuse meeleolu,” kirjeldas Maarika Toomel südantsoojendavat sündmust. Tänasest saavad tallinlasedki ja meie pealinna külalised avataval Sadama turul osta OÜ Iluleib pagarmeistri Malle Lehari küpsetatud koduleiba ja küpsiseid.

Loona mõisa köögist Iluleiva leivaküpsetusahjust viiakse toodang otse Tallinna reisisadama juurde turulettidele. Malle Lehari kasutab leivategemisel ainult saaremaist toorainet. Kolmapäeval andis ta Loonal uudistajaile (mõisas tegutses arvutiõppekursus) maitsta ploomileiba. Inimesed mekkisid ja kiitsid. Köögiaknal ootasid leivaks saamist kaks hiigelsuurt kõrvitsat. Nõnda siis on Iluleivalt oodata kõrvitsaleiba ja veel kalaleiba (!?), peedi- ja lihaleiba. Sortiment on üpris rikkalik. Küllap leidub kõigele ka tarbijaid.

Kuidas OÜ endale Iluleib nimeks sai?

Tuleb välja, et OÜ Iluleib, mille asutamisdaatum on 26. mai 2010, tegeleb nii leivateo kui ka iluteenustega. Kuus aastat tagasi Lääne-Virumaalt saarlasele mehele saanud Malle Lehari sai töökoha Rüütli spaas. Massööriametit ei saanudki ta seal aga pikalt pidada. Pärast koondamisteate kättesaamist ei heitnud hakkaja naine aga meelt, vaid hakkas kohe otsima uusi võimalusi.

Kihelkonnal elava väljaõppinud massööri kutsus Loona mõisa perenaine Maarika Toomel peagi mõisamajja turiste turgutama. Massöörile jagub Loonal tööd aga ainult suvekuudel. Koolitustel hakkas Malle Lehari usinasti uusi tarkusi ja oskusi omandama. “Praegu ta ongi Saaremaal vist ainus paberitega koduleivaküpsetaja,” hindas nüüdse koostööpartneri teadmisi ja oskusi Maarika Toomel. “Nüüd on mul tunnistus olemas pagaritoodete ja valikpagaritoodete kohta,” tunneb ettevõtja Malle Lehari õpitud erialast ise heameelt.

Nüüdne saarlanna osales Tallinnas toimunud konverentsil “Innustatuna kohalikust maitsest”. Pealinna viis ta proovipartiina ka omaküpsetatud leiba. “Seal tunti minu leiva vastu suurt huvi ja sealt siis ka see idee koduleiba teha,” rääkis Lehari. Saaremaa turundusühingu egiidi all on Sadama turul oma kaupa pakkumas teisigi Saare maakonna ettevõtjaid.

Enamiku retsepte on pagarmeister ise välja mõelnud just kohaliku, Pihtla veski jahu baasil. Kui mandri koduleivaküpsetajad kasutavad Veski Mati rukkijahu, siis saarlanna leivad on eranditult Pihtla veski jahust küpsetatud.
“Mina ajan Saaremaa asja. Mandrilt sisse toodud toorainet pole mul grammigi. Lisandid on ka kõik saaremaised. Kadaka- ja pihlamarjad on siitsamast korjatud. Mitte mingisugust keemiat ega võltsi ei lähe koostisse,” viitas pagar puhtast loodusest korjatud marjadele, mis annavad leivale omapärase meeldiva maitse.

Koduleivategu on algusest lõpuni käsitöö

Suurtootmisele pole Kihelkonna ettevõtja mõelnud. Loona kööki paigutatud ahju mahub korraga 20–26 pätsi. Seega pole Tallinna viidavad kogusedki suured. Pealinna tee võttis väikeettevõtja ette aga lootusrikkalt. “Suurlinna elanike elutempo on kiire. Koduleiva tegemine on aeganõudev protseduur. Pealinna inimestel ei ole lihtsalt aega sellega tegelda. Neil ei ole seda juuretistki. Eestimaal räägitakse aga koduleivast legende. Arvan, et juba sellepärast on inimesed huvitatud seda leiba maitsma,” arvas Malle Lehari.

Koduleiva tegijana hindab Malle Lehari kõrgelt pagaritööstuste toodangut. “Väga maitsvaid leibasid tehakse, aga koduleib on ikkagi teisem. Koduleib jääb koduleivaks. Olgu see oma nime vääriline. Koduleib tähendab kodus tehtud leiba. See on käsitsi tehtud, erilise maitse ja lõhnaga leib,” hindas paberitega koduleivategija ise oma kätetööd.

Peale ploomileiva läksid Loonalt Tallinna poole teele veel mitut sorti küpsised – piparkoogid, õlle- ja tatraküpsised. Nende toodete tegemiseks on küpsetaja ideid saanud Kuressaare ametikoolis õppides. Muide, õlleküpsise taignasse pannaksegi tumedat õlut. Kesvamärjuke annab tootele värvi ja maitset. Ja huvitav on seegi, et piparkoogitaigna tegemisel on Malle kasutanud puhast searasva.

Standard näeb koduleiva säilimisajaks ette kolm ööpäeva ehk 72 tundi. “Tegelikult säilib koduleib kauem. Pärmiga tehtud leivad lähevad rohkem hallitama,” teab pagar. Pagarioskustele lisaks peab väikeettevõtja teadma äritegevusega seonduvaid asju, kuidas tooteid turustada, reklaamida jne. Selleks läheb tarvis arvutikasutamise oskust. Malle Lehari on sellegi kenasti omandanud.

Suvel peab pagar-massöör jaotama end kahe töö vahel. Loodetavasti tal see ka õnnestub. Koostööpartner Maarika Toomel andis kõrvalt sõbraliku küünarnukimüksu: “Ta on meil universaalne – sõtkub selga ja sõtkub saia.”

Itaallased huvituvad Saaremaa kalaleivast

Malle Lehari ettevõtjast kolleeg Tiina Mai tuli koduleivategija juurde Itaaliast pärit huvitava infoga. “Tiina käis Itaalias toidumessil. Tema sai seal kontakti ettevõtjatega, kes on huvitatud koduleiva retseptidest või täpsemalt sellest, kuidas küpsetada koduleiba kalaga. Mina olen kalaleiba teinud. See retsept on mul olemas. Leib tuli väga hea. Nüüd jääb üle seda itaallastelegi tutvustada,” mainis Malle Lehari välismaalaste huvi.

Millisest kalast Malle kalaleiba küpsetab?“ Ikka saaremaisest. Panen leiva sisse soolasilku,” ei tee pagar sest retseptist mingit saladust. Saaremaalgi on mõned müügikohad Iluleiva toodangu vastu huvi tundnud. Kui toodang kodusaarel müüki tuleb, siis anname teada, kust seda osta saab.

Koduleivateost huvitatutel tasub aga kohe pöörduda Loona mõisa perenaise Maarika Toomeli poole, kes jõulude eel koos Malle Lehariga matkajaid-leivamaitsjaid võõrustab. “Kes oma sõpruskonnale või töökollektiivile jõuluootuse aega planeerib, on lahkesti oodatud Loona mõisa poole pöörduma,” teavitas Toomel.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 243 korda, sh täna 1)