Kas saarlaste hääl kostab riigikogus vähem?

Seoses järgmisel aastal toimuvate riigikogu valimiste väljakuulutamisega sai sel nädalal selgeks tõsiasi, et Hiiu-, Saare- ja Läänemaalt valitakse märtsis riigikokku kuus rahvaesindajat.

Seega ühe võrra vähem, võrreldes eelmiste riigikogu valimistega 2007. aastal. Samamoodi kaotas ühe koha ka Lääne-Virumaa ringkond. Ringkondade arvelt, mis elanike arvu vähenemise tõttu mandaate kaotasid, said kohti juurde Tallinna esimene (Tallinna Haabersti, Põhja-Tallinna ja Kristiine linnaosa) ja Harju-Raplamaa valimisringkond.

Võrdluseks Saare-Lääne ringkonna kuuele mandaadile võib tuua näiteks Tallinna Pirita, Kesklinna ja Lasnamäe linnaosa hõlmavat ringkonda, kus mandaate on kogunisti 11. Kuigi on arusaadav, et mandaate jagatakse mitte geograafiliste mõõtmete, vaid rahva-arvu järgi, tekib küsimus, et kas väikesel pindalal sõna otseses mõttes üksteise peal elavad kodanikehordid on väärt rohkem mandaate kui oma olemuselt mandrimaast väga erinevas situatsioonis ja suurema maa-ala peale jaotunud saarteelanikud.

Saarte Hääl palus mandaadi kaotamise teemal arutleda siit ringkonnast mandaadi saanud või oma järgmist kandideerimist siinse ringkonnaga siduda plaanivatel poliitikutel. Kommentaari küsisime Tarmo Männilt, Imre Sooäärelt, Kalle Laanetilt, Ain Seppikult, Tarmo Kõutsilt, Jaanus Tamkivilt ja Aleksei Lotmanilt. Seni on toimetusse jõudnud vaid kolme esimese mehe vastused.

KOMMENTAAR

Imre Sooäär
(RE)
See, et saared ja Läänemaa kaotasid ühe mandaadi, on tegelikult paratamatu. Põhjuseks on suur väljaränne linnadesse. Saarte elanike seisukohast vaadates on see loomulikult kurb, et meid hakkab Toompeal esindama vähem inimesi, aga elu paratamatus on see, et meie elanikkond lihtsalt väheneb.

Paar aastat tagasi ütles pangajuht Aivar Sõrm visioonikonverentsil välja lause, et kui tänane väljarände trend jätkub, siis kustub selle sajandi lõpuks saartel viimane küünal. Tahaks muidugi loota, et see nii ei lähe, aga olukord on otse loomulikult murettekitav. Elanikkond väheneb mitte ainult saartel, vaid ka Läänemaal. See on kõigi ääremaade probleem.

Päris kindlasti tuleb järgmistel aastatel rakendada veel rohkem erinevaid regioone toetavaid meetmeid, et elukvaliteeti meie piirkonnas parandada ja töökohti juurde luua. Just need kitsaskohad on ju ühed peamised väljarände põhjused, noored ei leia endale sobivat rakendust. Ka iive on endiselt madal, tõustes küll vanemapalga rakendamisega veidi, aga sellest ei piisa, et elu saartel oleks kestlik (presidendi sõnavõistluse sõna).

Kaugtöö võib olla meie üks suur võimalus ja väljakutse, tänu ülikiirele internetile saab mõnel elualal oma tööd ka saarel olles teha. Kohtumised saavad toimuda Skype’i vahendusel ja kogu töö tehakse ära võrgus olles. Riigikogu valimise seaduse § 7 sätestab täpselt, kuidas mandaadid jaotatakse. Kogu riigi valijate arv jagatakse riigikogu kohtade arvu ehk 101-ga ja saadud tulem omakorda igas ringkonnas elavate valijate arvuga. See on väga lihtne ja loogiline. Ehk siis riigikogu kohtade arv on jaotatud kogu riigis proportsionaalselt.

Selle lihtsa tõe vastu on väga raske vaielda, sest miks peaks tallinlase seisukohast vaadates saarlase hääl riigikogus rohkem kaalu omama. Millega seda põhjendada? Tallinna valimisringkondades elab lihtsalt nii palju inimesi rohkem ja neid tuleb sinna iga aastaga juurde. Presidendi valimistel on saarte elanikel seevastu palju rohkem kaalu. Ruhnu saar saadab ka oma valijamehe, kelle hääle taga on sadu kordi vähem inimesi kui Tallinna valijamehel.

Kalle Laanet
(KE)
Põhiseaduse järgi esindab riigikogu liige kogu Eestit. Eeldada võib, et piirkonnast valitud rahvaesindaja tunneb paremini regiooni probleeme ja samuti positiivseid kogemusi, millest teavitada kogu seadusandlikku kogu.
Sellest lähtuvalt arvan, et ühe mandaadi kaotamine meie valimispiirkonnas on meile pigem kahjuks kui kasuks.

Samuti on igal rahvaesindajal oluline roll regionaalpoliitiliste eelnõude toetamisel, näiteks odavam praamipilet saarte elanikele, kuigi kahjuks see alati ei tööta.

Tarmo Mänd
(RE)
Teatavasti toimub mandaatide jaotus elanike arvu alusel. Mandaadi kaotus tuleb sellest, et rahvaarv on vähenenud. Olgugi et riigikokku valitu esindab kogu riiki, on ta ikkagi mandaadiga oma valijatega väga tihedalt seotud. Mina arvan isiklikult, et tegemist on ohumärgiga piirkonna arengu mõistes.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 26 korda, sh täna 1)