Liikuvtapamaja ehitamine takerdus koostööpartneri puudumise taha (12)

Liikuvtapamaja ehitamine takerdus koostööpartneri puudumise taha

TAPAMAJA NORRAS: Liikuvad tapamajad on populaarsed eelkõige Põhjamaades.
Foto: Mattis Sandblad

Selleks aastaks plaanitud riigihanke väljakuulutamine liikuvtapamaja ehitamiseks lükkub koostööpartneri puudumise tõttu edasi järgmisse aastasse.

Eesti maaülikooli toiduainete tehnoloogia ja toiduteaduse osakonna juhataja, mobiilse lihatöötlemise pilootprojekti juht Lembit Lepasalu ütles Saarte Häälele, et uuring ja tehniline ettevalmistus hanke väljakuulutamiseks on tehtud, kuid paraku puudub katusorganisatsioon, kes hakkaks tapamajaga toimetama.

“Meil ei ole partnerit, kes hakkaks sellega opereerima ja kataks ära kogu lihaahela tootmisest kuni tarbijani välja,” sõnas Lepasalu, lisades, et ilma kõikehõlmava koostöö ja korraliku äriplaanita on kogu ettevõtmine surmale määratud. Olukorda arvestades on riik tapamaja ehituseks ette nähtud raha kandnud järgmise aasta eelarvesse.

Pilootprojektina käivitatava tapamaja eesmärgiks ei tohiks Lepasalu sõnul muutuda kasumi teenimine, vaid see peaks andma väiketootjatele reaalse eeskuju, kuidas on võimalik kasumlikult turule jõuda. Seetõttu peavad asja käivitajad otstarbekaks moodustada liikuvtapamajaga opereerimiseks maaülikooli juurde ühistu, kus osaleksid tootmise, töötlemise ja turustamisega seotud ettevõtted.

Liikuvtapamaja peaks Eesti tingimustes rahuldama eelkõige väike- ja mahetootjate huve. Kuna Eesti mahetootjad kasvatavad suuremalt jaolt lambaid ja veiseid, siis on Eestile kõige sobivam variant universaalne tapamaja, mille maksumus on umbes viis miljonit krooni ja kus töödeldakse just veiseid ja lambaid. Tapamaja suudaks järjest töödelda vähemalt 10 veist või 40 lammast. Sigu ja kodulinde kasvatatakse enamasti oma vajaduseks ja neid pole liikuvtapamajas töödelda otstarbekas.

Lepasalu märkis, et maheliha töölemisega on lood Eestis üsna nukrad. 2009. aastal toodeti Eestis 1000 tonni maheliha, millest mahedana töödeldi ainult 50 tonni. “Samas allergiad suurenevad ja maheliha võiks nagu promoda,” lausus teadlane. Lepasalu sõnul tuleks hakata tõstma lambalihatootjate teadlikkust selles osas, et tarbija tahab lambaliha saada aastaringselt. Lambapidajate harimine võiks olla maaülikooli ülesanne, kuid kahjuks pole maaülikoolis ühtegi spetsialisti, kes väikeloomade ja lammastega tegeleks, rääkis Lepasalu.

Liikuvtapamaja käivitamise üks huvilistest, TÜ Eesti Mahe juhatuse liige ja Vaivere mahetalunik Jaan Kiider ütles, et Saaremaal on oma tapamaja olemas ja seega ei ole liikuvtapamaja saarlastele nii vajalik kui näiteks Hiiumaal või Lõuna-Eestis, kus on küll hulgaliselt lihatööstusi, kuid mitte tapamaju. Tulenevalt mahelambaliha nõudluse kasvust on Saaremaa lihatööstus hakanud viimasel ajal rohkem lambaid töötlema, igas kuus jõuab ettevõtte värske liha lettidele kaubanduskeskustes kuni 30 mahelammast.

Nõudluse korral võib liikuvtapamaja mõistagi igal ajal ka Saaremaale tulla, kuid iga looma pärast igasse talusse see agregaat sõitma ei hakka. Soovitatav on piirkondades välja ehitada spetsiaalsed liikuvtapamaja töötlemiskohad, kus on olemas liitumine vee-, elektri ja kanalisatsioonisüsteemiga ning kuhu väiksematel farmeritel lähipiirkonnast oleks võimalik vedada üksikuid loomi.

Maaülikooli uuringus märgitakse, et liikuvtapamajasid kasutatakse Euroopa Liidus kõige enam Põhjamaades, aga need on kasutusel ka Ameerika Ühendriikides, Venemaal, Hiinas jm. Liikuvtapamajade põhiline eelis on see, et loomadel ei teki nii suurt stressi kui nende tavalise tapaeelse kohtlemise puhul, mis tavaliselt sisaldab stressirohket laadimist, transporti, loomade omavahelist segamist, tunglemist. Seetõttu tunnevad loomad end paremini ja nende liha kvaliteet on kõrgem.

Liikuvtapamaja kasutatakse põhiliselt kõrgema kvaliteediga liha tootmiseks nagu seda on maheliha ja kohtades, kus puudub võimalus loomi pikkade vahemaade tõttu transportida. Iga liikuvtapamaja lahendus tuleb projekteerida ja ehitada vastavalt piirkonna ja tellija vajadustele, seetõttu Eestile sobivad valmislahendused puuduvad. Samas on tehniliselt võimalik töödelda liikuvtapamajas kõiki Eestis kasvatatavaid loomi.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 221 korda, sh täna 1)