EURO tuleb – mul on vsjoravno* (12)

EURO tuleb – mul on vsjoravno*

TOPSIK: Eidi müüs ajakirjanikule topsiku, millest Toomas puudust tundis. Selle saaks kohe nööriga kaela panna. Nagu mobiili.
Foto: Egon Ligi

Inimesed ikka räägivad, et mõni asi jääb kohe eluks ajaks meelde. Nii meelde, et sa isegi mäletad, kus sa olid sel hetkel, kui see miski juhtus. Näiteks minu isa teab une pealt öelda, kus ta oli, kui kuulis, et Gagarin kosmosesse läks.

Eelmisel kolmapäeval näidati lihtrahvale esimest korda eurot. Nüüd saab minna panka või postkontorisse ja soetada endale vähemalt 12,97 eurot. Needsamad Eesti omad, kus peal tagaküljel Eesti kaart nagu soomlastel luigepilt või hispaanlastel nende kunni Juhan Karli pale.

Meedia on eurode üle lokku löönud juba kuid. Kui midagi enam kirjutada pole, siis kirjutatakse eurost. Üks ütleb, et raha on kole, teine valvab poes hindasid ja nende tõusmist sama erksalt kui Vahipataljoni poisid presidenti ning kolmas vehib kõikvõimalikke krooninumbreid kollasenupulise kalkulaatoriga eurodesse ümber arvutada. Ja neljas kaebab Näoraamatus, et ta pole kalkulaatorit kätte saanudki. Kuigi lubati. Ning see ongi tõestus sellest, et riik kogu aeg valetab inimestele otse näkku ja suu sisse.

Aga mida ikkagi arvab eurost Arvo, mida Toomas või Maimu või hoopistükkis Anita? Seda Saarte Hääl kolmapäeval teada tahtiski. Lootuses, et vähemalt kuskil saame me olla esimesed, kes kellelegi seda päris Eesti eurot näitavad. Et siis keegi ehk meenutab seda kunagi samamoodi nagu mu isa seda Gagarini värki.

Päeval, mil lihtrahvale eurot näidati, oli paks lumi. Nii paks, et kui natuke õlise olemisega ühesendine euromünt käest maha kukkunuks, siis olnuks tükk tegemist, et seda lume seest üles leida. Seetõttu tuli olla eriti ettevaatlik.

Loe edasi laupäevasest Saarte Häälest.
Telli Saarte Hääl internetist

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 64 korda, sh täna 1)