Martake, kas mu kostüüm on valmis?

Martake, kas mu kostüüm on valmis?

MARTA PÜTT - TUULIK - SAMUSSENKOVA - SEILMAN - OJA: Kolm nime on Marta saanud abielludes, Seilman on tema ämma neiupõlvenimi, sest kange saarlanna tahtis Eestimaal sünnitada eesti nimega tüdruku.
Foto: Aili Kokk

“Martake, kas need toolijalad said üle värvitud?”
“Martake, kuidas lavaga on? Sai eile õhtul ikka üles?”
Ja nõnda edasi… See on hommik Tallinnas Salme kultuurikeskuses. Vana Baskini Teater valmistub esietenduseks, milleks on Jaak Alliku lavastatud “Valedetektor”. Ja see Martake ei ole keegi muu kui saarlanna ja kunagise menuansambli Laine teine alt Marta Oja (69).

“Ma ei ole teatri administraator, aga ma jätan sellise mulje, sest sebin kõikide asjadega,” naerab särav daam ja istub peegli ette, kus näitlejad tavaliselt grimmi teevad. Just sellesse pisikesse ja ainsamasse ruumi, mis Salme kultuurikeskuses Vana Baskini Teatrile antud on, tulevad järjepannu näitlejad Merca, Egon Nuter, kunstnik Jaak Vaus ja lavastaja Allik ise. Mõni võtab tassi kohvi ja kaob, tekstiraamat näpus. Igal tulijal on Martale miskit öelda. “Sul on ilus tütar,” vihjab Egon Nuter Kroonikas ilmunud fotole Laine juubelikontserdist, kus ema kõrval seisab tütar Rita.

“Meie teatris ongi nii, et kui püksid puudu, küsitakse minult… Kui vaja lava üles panna või maha võtta, siis hoolitsen selle eest mina. Kui vaja juubeleid tähistada või esietenduse pidu korraldada, siis tuleb minul see korraldada,” räägib Vana Baskini Teatri haldus- ja lavastusalajuht Marta Oja. Teatril on kaks omanikku – Aarne Valmis ja Eino Baskin – ja vaid kaks palgalist töötajat – Marta Oja ja trupijuht Jüri Karindi.

Pole siis ime, et selle teatri elu suures osas Marta ümber keerleb. Teatri kontor on Tatari tänaval, etendusi antakse Salme kultuurikeskuses ja üle terve Eesti. Kui õhtul on Salmes etendus ja järgmisel päeval mingi muu üritus, tuleb lava öösel maha võtta ja järgmiseks etenduseks jälle üles panna. Sel teatril ei ole töökodasid, ei ole tehnilist personali, lavapoisse…

Näitlejadki laenatakse teistest teatritest. Et üks teatritükk saaks lavale, võtab lavastusala juhataja jalad selga või rattad alla ja kihutab mööda teisi teatreid. Marta sõnul olevat teatriinimesed igal pool väga kenad ja vastutulelikud ja hätta pole teda jäetud. Martale see töö meeldib. Pole ime, sest ta on kohe sedasorti naisterahvas, kes aina toimetab-sebib-jookseb.
“Ei pole hullu midagid, köik on nii kena ja saan hakkama küll…,” kinnitab ta eht-saarlaslikult.

Loe edasi laupäevasest Saarte Häälest.
Telli Saarte Hääl internetist

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 465 korda, sh täna 1)