Ilu on vaataja silmades

Kuressaares Lootsi tänavas elav Jaan Mehik, kes vaidleb kõrvalkrundil toimuva arenduse vastu, kirjutab vastuseks laupäevases Saarte Hääles ilmunud Kuressaare linnaarhitekti Hannes Koppeli arvamusloole “Kui naaber ehitaks”.

Ilu on teatavasti vaataja silmades. See, mis tänavalt vaadates tundub linnaarhitektile ilus, ei pruugi seda mitte olla, kui seda vaatab ehitaja naaber oma krundilt. Linnaarhitekt satub seda vaadet vaatama ehk mõned korrad aastas, aga naaber peab seda nägema iga päev. Ka selles on vahe. Ei usu, et kõrghariduse andmisega antakse arhitektile ka ilust arusaamise monopol.

Maja või muru?

Vahe on veel selles, kas naaber-ehitaja on seal enne elanud või mitte. Kui mitte, siis ei tea, kas ta soovib sinna pikemaks ajaks jääda või on see ainult lühiajaline projekt. Ka need küsimused on naabri jaoks olulised. Miks peaks naaber heameelt tundma, kui tema kõrvale, tema õigusi riivates ehitatakse maja müügiks.

Kõigepealt võiks lähtuda olukorrast enne ehitamist – kas seal on enne olnud hoone või on see hoonestamata maa-ala. Need kaks varianti on erinevad, kuna erinevad on ehitaja naabri õigustatud ootused. Esimesel juhul on hoone seal varem olnud ja lähtudes ajaloolisest õigusest pole naabril põhjust eeldada, et hoone asemele rajataks muruplats, kuigi ta seda ehk sooviks.

Teisel juhul on hoone rajamine kohale, kus enne pole hoonet olnud, vastuolus naabri õigustatud ootusega, sest varem oli seal näiteks muruplats. Esimesel juhul on naabri õigustatud ootus, et ehitatav uus maja oleks samaväärne enne olnud majaga ja mitte suurem ega kõrgem. Millega see on põhjendatud? Võib-olla sooviga säilitada olemasolev olukord, kuna sellega ollakse harjunud, uus olukord võib aga olla ohuks privaatsusele, vähendada õigusi ise ehitada, varjata vaadet ja päikesevalgust jne.

Eesti Vabariigi põhiseaduses on kirjas § 33. Kodu on puutumatu. Küllap on selle punkti panemine põhiseadusse tõenduseks, et üldjuhul on kodu eestlasele oluline ja ohu tunnetamisel asutakse selle kaitsele. See on ka ilmselt põhjus, miks ollakse vastu, kui naaber hakkab midagi uut ja suuremat ehitama.

Pole vaid linnalegend

Järgnevalt 4 meetri heast tavast, mis tuleneb tuleohutusest. Julgen väita, et kuigi see tuleneb tuleohutusest, on see 4-meetrine ehituskeeluala kinnistu piirist olnud ka enamike arendajate loomulik soov tagada naabri õigused privaatsusele. Ei ole normaalne ehitada hoonet piirini ilma naabrilt nõusolekut saamata. See on naabri õigustatud ootus turvalisusele. Lisaks veel: järgides 4 meetri head tava, korrastame sellega ehitustegevust ja selle tulemuseks on ilus hoonestus ja hea elukvaliteet.

Tallinna Nõmme linnaosa ehitusmäärus on sätestanud, et hoone minimaalseks kauguseks piirist on eramute alal 6 meetrit. Kui selle põhjuseks oleks ainult tuleohutus, siis oleks piisanud ka 4 meetrist. Ehk on siin põhjuseks soov korrastada ehitustegevust, et saada hea elukvaliteet. Samal eesmärgil on samas ehk ka kehtestatud nõue, et alla 600 m2 hoonestamata krundile uut elamut ei püstitata.

4-meetrine ehituskeeluala on olnud kirjutamata reegel senises planeerimise protsessis ja sellega on lisaks tule-ohutusele tagatud ka head ja normaalsed naabritevahelised suhted. See on minu arvates oluline väärtus planeerimises, mille ülesanne peaks olema tagada hea elukeskkond linnas või maal.

Seega ei ole 4 meetri hea ehitustava pelgalt linnalegend, vaid paljude inimeste ootus ehitajate-arendajate käitumisele. Arendaja ja põlise elaniku huvide erinemise korral ei peaks eelistama arendaja soovi ehitada oma hoone naabri piirini naabri soovile säilitada oma privaatsus ja õigused.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 26 korda, sh täna 1)