Laevaehitajad ootavad pikisilmi kompetentsikeskuse valmimist (2)

Laevaehitajad ootavad pikisilmi kompetentsikeskuse valmimist

OHUTUS NÕUAB KATSETUSI: Laevaehitusdoktor Kristjan Tabri kinnitusel oleks siinse kompetentsikeskuse eeliseks ümberkaudsete ees uuemad seadmed ja seega ka parem tase.
Foto: Egon Ligi

Lähiaastatel Kuressaarde rajatava väikelaevaehituse kompetentsikeskuse valmimist ootavad kohalikud laevaehitajad kannatamatult, kuna sellesse kavandatav mudelkatsebassein tooks tootearendusvõimalused n-ö koju kätte ja jätaks raha seeläbi samuti saarele.

Raekoja saalis eelmisel nädalal toimunud infopäev oli kohale toonud ka kohalike laevaehitusfirmade esindajaid. AS-i Baltic Workboats tootejuht Neeme Muru märkis, et neil tuleb oma töös palju tegeleda just tootearenduse ja laevamudelite disainiga, kuid praegu napib Saaremaal ses osas võimalusi.

“Mudelkatsetusi oleme pidanud tegema praegu välismaal, Soomes ja Rootsis, mis on suhteliselt kulukas,” nentis Muru ja lisas, et parema meelega jätaks nad selle raha ikkagi kodusaarele. Muru sõnul tähendaks keskuse mitteehitamine Saaremaale seda, et Baltic Workboatsi konkurentsivõime võrreldes teiste maailma laevaehitajatega kahaneks. “Seega oleks väga hea, kui see saaks kiiresti valmis. Pinnas on ju soodne ja meil on lootused päris suured,” sõnas ta.

Investorid saarele

AS-i Saare Paat tegevjuhi Peeter Sääse sõnul on laevaehitajate murekohaks see, et noori, keda laevad huvitaks, ei kasva piisavalt peale. “Ma arvan, et selleks on vaja üsna tõsiseid muudatusi väikelaevade kontseptsioonis. Sisuliselt on vaja avastada midagi uut, et paeluda inimeste tähelepanu. Et pakkuda neile turvalisi aluseid, millega saab perega merele minna,” rääkis Sääsk. Tema sõnul on võimalikke arengusuundasid iseenesest palju ja kompetentsikeskuse valmimine aitaks arengule kõvasti kaasa.

Kompetentsikeskuse projekti juhtiv Anni Hartikainen Tallinna tehnikaülikooli (TTÜ) Kuressaare kolledžist selgitas, et lisaks laeva projekteerimisega seotud tootearendusele hakkab keskus võimaldama ka elektroonsete seadmete katsetootmist ja materjalide testimist merekliimale vastupidavuse suhtes. “Ma usun, et kui natukene pingutada, on võimalik tuua siia suuri investeeringuid,” tähendas ta.

Hartikainen märkis, et tootearendus on keeruline ja kulukas ning seda eriti just Eestis, kus seni on pidanud tootearenduse väljast sisse ostma. Keskuse loomise eesmärk ongi luua vastav keskkond, et areng saaks toimuda ja Eestil oleksid olemas n-ö oma spetsialistid, kes sellega kohapeal tegeleda saaksid. Lisaks annaksid uuem tehnoloogia ja seadmed võimaluse, et siit hakkaksid teenust sisse ostma ka teiste riikide esindajad.

Ohutuse nimel

“Meie eelis teiste Läänemere regioonide katsebasseinide ees on see, et teised basseinid on ehitatud minimaalselt 30 aasta eest. Nende seadmed ei ole päris nii heal tasemel, kui need meil võiksid olla. Ehk siis meil oleks võimalik kogu seda asja teha palju paremini,” kinnitas Helsingis laevaehituse doktoriõppe lõpetanud Kristjan Tabri.

Laevaehitusdoktori sõnul on mudellaevade katsebassein äärmiselt oluline ja seda just seetõttu, et kõik alused peavad läbima terve rea katsetusi enne, kui need käiku lubatakse. Katsetuste eesmärk on aga puhtalt ohutuse tagamine.

Rajatav bassein oleks Tabri sõnul minimaalselt 50 meetrit pikk, 5 meetrit lai ja 3,5 meetrit sügav. Seal saaks katsetada kuni 3-meetriseid laevamudeleid ja teha katsetuste põhjal järeldusi, kui hea konkreetne väljatöötatud laev tegelikult on. Tulemuste põhjal saab teha siis kõik vajalikud parandused. TTÜ teadus- ja arendusosakonna juhataja Marko Piirsoo sõnul on ülikooli laevaehitusalane kõrgeim tase hetkel bakalaureuseõpe, kuid kindel eesmärk on panna kokku magistriõppekava, et panustada kohalike spetsialistide väljaõpetamisse.

Projektile, mille kogumaht on ligi 50 miljonit krooni, taotletakse rahastust regionaalvaldkonna kompetentsikeskuste arendamise meetmest, mille elluviijad on siseministeerium ja EAS.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 359 korda, sh täna 1)