Kas Saaremaa kunstiklubi = Saaremaa kunst? (2)

Tänu Saaremaa kunstiklubi aktiivsele ja järjepidevale näitusetegevusele võibki tekkida üldmulje, et meie maakonnas tehtav kunst ongi valdavalt harrastuslik. Aastaid tagasi loodud Saaremaa kunstnike liit, mis koondas kunstiharidusega inimesi, pole kahjuks endast märku andnud juba tükimat aega. Ent kus on siis teised teatud-tuntud Saaremaa koolitatud kunstnikud?

Loe samal teemal ka 1. detsemberi Saarte Häälest.

Miks meie kohalik kunst on nii üheülbaliselt maalikeskne? Kus on meie keraamikute ja tekstiilikunstnike tööd? Kuidagi ei usu, et meie kunstnikud viivad oma töid ainult Tallinna näitustele. Installatsioone ja veidigi modernsemas kunstikeeles töid ei oska siin vist keegi enam soovidagi.

Siiski-siiski – seekordsele kunstiklubilaste näitusele on kaasa tõmmatud Kuressaare ametikooli lõpetanud Madis Vaher, kelle töö “Sotsrealism” toob sisse postpostmodernistlikku kunstikeelt, ja skulptor Elo Liiv oma valgusinstallatsiooniga, kes mitmekesistavad päris oluliselt kogu väljapaneku üldpilti. Kahjuks on aga Vaheri mitmel tasandil mõistetav töö tehnilistel põhjustel vaid osaliselt välja pandud ja seega läheb siit palju kaotsi. Elo Liivi valgusekandjate kujudest koosnev figuratiivne grupp paneb aga ootama järgmisi osalemisi kohalikel näitustel.

Erksad ja hakkajad pühapäevamaalijad annavad viimastel aastatel tooni saare kunstielu kogu üldpildis. Kohalikel kunstihuvilistel ja mis kõige olulisem – just noortel, tekib ettekujutus, et just selline see kunst ongi – üksnes impressionistlike taotlustega realistlik maailmapeegeldus. Pole siis ime, et aina rohkem kõneldakse täna Eestis kaasaegse kunsti ja rahva vahelisest mittemõistmisest ja lõhest.

Tahtmata kedagi solvata, tekib tahtmatult küsimus: kas me tõesti oleme ka kunsti alal nii provintsistunud, et laseme ilma teha pühapäevamaalijatel, olgugi et nad on tublid ja aktiivsed? Ei tahaks sellise kunsti vaesumisega kuidagi leppida, sest veel 90ndatel oli Kuressaare üks huvitavama kunstieluga väikelinnu Eestis – kunstibiennaalid, kunstipäevad ja -ööd, kunstisuved, skulptuuri-workshop`id – uskumatu, aga kõik need toimusid Kuressaares! Ja enamik eelmainitud kunstnikest osales aktiivselt kohalikel näitustel. Mida siis ette võtta?

Üheks võtmesõnaks on siin kahtlemata koostöö – tuleb ületada organisatsioonide vahelised piirid ja välja tulla ühiselt. Nüüd, kus oma elujõulisusega annab tooni Saaremaa kunstiklubi, tuleks järgnevatele näitustele kindlasti kutsuda osalema kõiki Saaremaal ja Muhus tegutsevaid kunstnikke. Kindlasti nõuab sellise ulatuslikuma väljapaneku korraldamine rohkem ettevalmistamist, aga selles saab kaasa aidata linna kunstikuraator.
Ühisest näitusest peab saama kohaliku kunstielu suursündmus ja väljapanekut kujundama võiks kutsuda kedagi väljastpoolt, kelle värskem pilk mõjuks kosutavalt kogu näitusele. Teine variant on aktiviseerida kohalikku kunstnike liitu, mis tähendaks asjatundliku ja teotahtelise näitusekorraldaja rakendamist, kes võtab enda peale kõik organisatoorsed tööd ja kaasab näitusele ka tublimaid kunstiklubilasi. Kõige parem oleks aga praeguse seisu vaagimiseks läbi viia kunstirahva mõttetalgud, sest meile kõigile oleks tulusam, kui Kuressaare kunstielu muutuks taas mitmepalgelisemaks.

Reet Truuväärt
Saaremaa kunstiklubi liige

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 51 korda, sh täna 1)