Kaarma vald soovib taastada Nasva uhkuse – kalasadama

Kaarma vald soovib taastada Nasva uhkuse – kalasadama

NASVA UHKUS: Kalasadam on kindlasti Nasva uhkus ja kalavastalisi oleks korrastatud sadamas kindlasti veel rohkem kui seni. Kevadel tehtud pildil on just merelt tulnud kalurid Kaido Tiit (vasakul), Arne Salong ja Kristo Tuulik.
Foto: Aare Laine

Juhul kui vallavanem ja kakskümmend Nasva kalasadama kinnistute omanikku leiavad ühise aja, et külastada notarit, võib maakonna suurim harrastuskaluritele mõeldud sadam varsti tundmatuseni muutuda.

“See on praegu ikka üks häbiplekk,” tunnistas Saarte Häälele Kaarma vallavanem Margus Mägi, rääkides Nasva sadamast, mis on paljudele maakonna tuntuim sadam. “Aga oleks väga atraktiivne, kui selle korda saaks,” lisas vallavanem.

Praegu on vallas sadama kordategemiseks välja mõeldud järgmine plaan. Kinnistutel, kus sadam asub, on 20 omanikku. Kalasadama ja Kai kinnistu omanikud on pakkunud vallale hoonestusõigust eesmärgiga rekonstrueerida olemasolev sadam ja viia see vastavusse kehtivate nõuetega.

Juhul kui see õigus saadakse, oleks kõige selle tegemiseks võimalik raha taotleda Euroopa Kalandusfondi 2007–2013 rakenduskava meetmest “Kalanduspiirkondade säästev areng”. Selle meetme puhul on omavalitsusele kuuluva kalasadama toetuse määraks kuni 100% abikõlbulikest kuludest. Mis tähendab seda, et valla rahakotist väga suuri summasid lisada ei tuleks.

Maksimaalne toetus, mis sellest meetmest on võimalik saada, on 7 miljonit krooni, ning projekti elluviimine oleks etapiviisiline. Mägi sõnul rekonstrueeritaks kaid ja abihooned. Sadama kasutamiseks sõlmiks vald lepingu kohalike rannakaluritega, kes on moodustanud MTÜ Nasva Jõekalasadama Kutseliste Kalurite Ühing. Sadama igapäevase haldamise osas vald endale kohustusi ei võtaks. Margus Mägi märkis ka, et üsna pea tehakse korda Nasva jõgi ja ehitatakse uus sild. Sadam oleks mõeldud vaid kaluritele, mitte huvilaevadele.

Vallavanem ütles, et kõikide kinnistuomanikega on põhimõtteline kokkulepe olemas ning selle projekti vastu ei ole neist keegi. Nüüd tuleb täpsustada vaid üksikasjad ja leida ka aeg, mil 20 inimest saaksid notari juurde minna.

Küla sündis ümber kalarikka jõe
Miks küla sünnib, kui selleks pole ei administratiivseid ega ka looduslikke eeldusi nagu Nasval? Kõigepealt oli vaja jumala armust kerkivat maad, mis paneb mere taganema. Siis läks vaja Liivimaa asekuberneri Campenhausenit (resideerus Kuressaares 1783–1797), kes näitas kätte uue postmaantee kulgemise.

Vaja oli ka kalarikast jõge kolme kihelkonna ääremail, kus pehkinud korra kombitsad enam hästi ei toiminud. Nasva küla sünniks oli vaja tosin julget ja tugevat meest, kes usus paremasse tulevikku Nasva jõe äärde oma hütid püsti panid ning iseendale ja oma lastele pidevalt sisendasid just selle elupaiga eeliseid kõigi muude kohtade ees.

Campenhauseni juhtimisel hakati siin maid ümber jagama, maakuivendustöid korraldama, metsa istutama, uut Sõrve postmaanteed ehitama jne. Postmaantee aitas kaasa inimasustuse levikule Kuressaare ja Salme vahel, siin sündisid uued külad. Nasva meeste põhiline tegevusala ja sissetulekuallikas oli kalapüük. Nasva jõkke tulid kevadeti kudema säinad ja särjed, püüti ka ahvenaid, haugi jm. Merest sai silku, lesta, siiga, angerjat jms.

Põhilised kalapüügivahendid olid võrgud, noodad ja õnged, harrastati ka unnapüüki. Uue tõhusama vahendina hakati kasutama mõrda. Joomede tõttu madala jõesuudme pärast kasutati Nasval lamedapõhjalisi lotjasid, suurema süvisega paadid seisid joomede taga ankrus.
Allikas: Kalle Kesküla, “Saaremaa muuseumi kaheaastaraamat, 1995–1996”

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 225 korda, sh täna 1)