Muinaslaev: purjekas, mis tõi maksukogujaid? (8)

Muinaslaev: purjekas, mis tõi maksukogujaid?

DOKTOR UURIB: Arheoloogiadoktor Jüri Peets tunnistab, et Salmelt sellise leiu väljatulek oli teoreetiliselt võimatu.
Foto: Egon Ligi

Arheoloogiadoktor Jüri Peets rääkis nädala eest Osilia koolituskeskusse kogunenud maakonna ajalooõpetajatele, et ühe teooria järgi võis Salme muinaslaev olla purjekas, mis tõi Saaremaale Skandinaaviast maksukogujaid.

Peets märkis loengus, et enam-vähem kindlasti on laeva maetud ikkagi Skandinaavia päritolu jõukad ülikusoost mehed. Sest midagi ainult Eestile iseloomulikku leitud ei ole, küll on aga avastatud esemeid, mis olid levinud Skandinaavias umbes 1300 aastat tagasi.

Mõningaid mõõgapidemete ornamendidetaile pole õnnestunud veel lahti mõtestada. Osa kaunistusi, sh ka ühe vaalaluust mängunupu omavahel väänduvatest draakonitest või madudest põimornament meenutab pigem keldi (Iiri) ornamenti.

Võõrad saadikud?

Kindel olevat ka see, et toimunud on lahing ning laev on mattunud, mitte maetud. Ja suure tõenäosusega on see kõik toimunud umbes 750 aastat pärast Kristust. Leitud luustike juures olevad relvad on tekitanud aga ühe uue teooria. Selliseid kullatud pidemega ja isegi vääriskividega kaunistatud pidemetega mõõkasid ja kilpe kõik endale lubada ei saanud.

Samuti on tegu 30-ndates aastates ja vanemate meestega. Sel ajal oli see aga juba kõrge vanus. Sõjameeste seas pidi leiduma ka nooremaid. Need faktid on pannud mõtte liikuma selles suunas, et ehk oli tegu mingi võõra võimkonna saatkonnaga (näiteks maksukogujatega), kellest osa maha löödi. Sel ajal sarnanes maksukogumine pigem sõjaretke kui rahuliku pangas käimisega. Näiteid ajaloost on rohkesti. Kuid see on vaid üks paljudest teooriatest.

Järgmisel aastal lubas Jüri Peets pärast matusekomplekside lõplikku väljapuhastamist keskenduda laevale. Selle lahtiharutamiseks ja -mõtestamiseks on abi palutud ka pikaajaliste allveearheoloogia ja vrakiuurimiskogemustega Vello Mässilt.

Peets märkis, et laeva osas on ka mõningaid ootusi, näiteks leiti suvel viis teistest oluliselt pikemat ja jämedamat laevaneeti. Rohkem kui 15 cm pikkused needid võivad Peetsi sõnul viidata sellele, et ehk on tegemist purjelaevaga.

Tuleval suvel sooviks Peets oma sõnul esmalt kaevandit laiendada üle tee koolimaja poole ning selleaastaste kaevamistega samale tasandile jõudes avataks taas ka sel aastal kaevatud ala, et tekiks ühtne pilt kogu kompleksist. Eelkõige loodetavasti vähemalt osaliselt säilinud laevajäänustest. See annaks ülevaate laeva võimalikust pikkusest ja muudest konstruktsiooni üksikasjadest. Lisaks on Peets üsnagi kindel, et luustikke leidub seal veelgi.

Õpetajatega vesteldes andis Jüri Peets põhjaliku ülevaate kaevamiste käigust ning tõdes veel kord, et Salme leid on hämmastav just oma asukoha tõttu. On ju seal toimunud igasuguseid ehitamisi. Leid on samas suhteliselt kompaktne. “See on uskumatu ja teoreetiliselt võimatu – kolme kaablikraavi ja pommilehtri vahel!” märkis ta ja lisas, et Salmel on tegemist uskumatult hea pinnasega, kus luud säilivad. “Pole vahet, on nad seal olnud 70 või 1300 aastat,” sõnas ta, viidates sellele, et üks leitud II maailmasõja aegne luustik oli pea samas seisukorras kui 1300 aasta vanused luustikud.

Uurimine jätkub

Selleaastaseid Salme leide ei ole Peetsi sõnul veel saanud põhjalikumalt konserveerida ja uurida. Ümber tuleb konserveerida ka osa 2008. aasta leide. Peetsi kinnitusel otsitakse võimalusi 2010. aastal leitud luustikest DNA- ja ka stabiilsete isotoopide analüüside tegemiseks, mis heidaksid valgust Salme laevast leitud meeste päritolule. Asjaolu, et suure tõenäosusega on tegemist skandinaavlastega, on Peetsi sõnul tekitanud asjakohast huvi ja valmidust võimalikuks koostööks ka Põhjamaades.

Töö laevaga jäi pooleli

“2008. aastal (kui leiti Salme esimene laev – toim) oli laev kui selline olulisem – luustikke oli vaid seitse ja needki praktiliselt panusteta. Nüüd olime sunnitud keskenduma eeskätt matustele,” ütles Jüri Peets. “Paraku pole me otseselt laevani jõudnudki,” lisas ta.

“Laeva ülemised neediread on küll näha, kuid väga arvukate üksteise peal paiknevate luustike – praeguseks on teada ja enamikus ka üles võetud 27 – ja surnud sõdalastele kaasa pandud arvukate relvade väljapuhastamiseks ja dokumenteerimiseks kulus väga palju aega, mistõttu laeva sügavamal asuvate konstruktsioonielementide väljapuhastamisega me sellel sügisel enam alustada ei riskinud,” selgitas ta, et töö laevaga jäi pooleli.

Jüri Peetsi kinnitusel oleks leiu üksikosade omavahelise seostamise ja fikseerimise keerukuse tõttu võinud liigse kiirustamisega kaasneda näiteks mõningate oluliste üksikasjade mahamagamine, mida püütakse kindlasti vältida.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 96 korda, sh täna 1)