Ema, kas meil on raha? (32)

Ema, kas meil on raha?

AEGA LUND ROOKIDA: Monikal ja väikesel Kätlinil on sel lumerohkel talvel tööd koduõues piisavalt.
Foto: Egon Ligi

Nii targalt oskab juba küsida 4-aastane Kätlin, kui nad emaga juhtumisi poodi satuvad. Ja ema, Monika Eppelbaum (37) peab viimasel ajal tütrele väga tihti vastama, et raha ei ole.

Monika töötas Saare Enerpointis, kuni lapseootele jäi. Pärast seda pole noorikul enam tööd õnnestunud saada, kuigi on kogu aeg pingsalt otsinud. Siis polnud hullu, kui abikaasa Soomes ehitusel töötas. Ent sellelgi maal on nüüd asjalood hullud. Viimasel töökohal sai mees petta, lõpuks jäi rahast hoopis ilma. Hea, et kuidagi tulema sai. Nüüd ei julge riskeeridagi. Mees on ka tööd otsinud, aga tulemusteta.

Monika sai algul töötu abiraha, kuid nüüd on seegi aeg ammu otsas. Praegu on ainus sissetulek lapsetoetus ja linnavalitsuse toimetulekutoetus (2300 krooni). Monika tegi küll ametikoolis läbi lapsehoidjakoolituse, kuid sellestki pole abi olnud, lasteaedades vabu töökohti ei ole. Ta oleks saanud Merinvesti, kuid seal käib töö kolmes vahetuses. Kuhu sa lapse paned?

Mees koju jääda ei taha, sest loodab ikka kunagi tööd saada.
Küsimusele, kuidas ära elate, vastab noor naine: “Ausalt öeldes ei elagi. Üle 100 krooni päevas mitte mingil juhul kulutada ei saa. Ja kui nüüd veel euro tuleb, siis ei oska enam üldse arvestada.”

Suvel kuulis Monika, et toiduabina jagatakse kuivaineid. Sai kaerahelbeid, makarone ja 2 kilo jahu. “No kauaks seda jätkub?” ohkab Monika. “Säästumarketist ostame 20-kilose kartulikoti. Sellega saab paar nädalat üle, sest mees on mul kõva söömaga. Poest ostame ainult kampaaniatooteid – odavat vorsti, hakkliha –, frikadellidest teeme potitäie suppi, et jätkuks paariks päevaks. Raske on.

Nüüd käis mees sõbral maja katust tegemas, sai mingitki raha. Vähemalt saime maksud makstud. Mul oleks vaja juuksurisse minna, aga see tuleb ära unustada. Endal on riideid õnneks veel vanast ajast järel, aga laps kasvab ju nii ruttu omadest välja…”

Monika sõnul sipleb nende pere hetkel kui surnud ringis. Tema on lapsega kodus, sest last lasteaeda panna ei saa – pole raha. Samas on väikese lapsega võimatu päevad läbi tööd otsimas käia. Abikaasa on nii rahutu hing, et tema kodus istuda ei jaksa. Käib maal ja otsib juhuslikke tööotsi. Monika läheks veel kooligi, aga jälle on mure, et kuhu sa lapse paned. Paar head asja Monikal siiski on – tal oli omal ajal vähemasti mõistust mitte laenu võtta ja abikaasaga on neil ka igati hea klapp.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 55 korda, sh täna 1)