Kas lootuseta lood? Saare maakonnas on arvel 1361 töötut (9)

Kas lootuseta lood? Saare maakonnas on arvel 1361 töötut

 

Rõõmustav on see, et töötute arv näitab vähenemistendentsi. Kui käesoleva aasta jaanuaris oli töötuid 12,8% tööjõulisest elanikkonnast, siis oktoobris 9,2%. Ka nüüd, kus talv käes ja hooajalised tööd lõppenud, ei ole töötute arv maakonnas oluliselt kasvanud.

Töötukassa juht Kaie Lepp, võib-olla on see tingitud lihtsalt sellest, et inimesed, kes enam töötu abiraha ei saa, kuid kel tööd pole õnnestunud saada, lihtsalt ei tule enam töötukassasse?

Meie kedagi arvelt maha ei võta. Kui inimene ei taha meiega enam ühendust võtta, siis on see tema enda valik. Sellisel juhul ta enam meie töötute arvestuses ka ei kajastu. Meie peame arvestust ikkagi nende üle, kes on meil kirjas ja keda me püüame oma teenustega aidata.

Kes on meie maakonnas töötud? Kas rohkem on noori või siis pensionieelikuid?

On noori ja on vanemaid inimesi. Kõiki on. Noorte hulgas on palju neid, kelle haridustee on mingil põhjusel katkenud. Neil soovitame eelkõige kooli minna, kuid kahjuks on mõnel neist ainuüksi õpetaja nägemine vastunäidustatud. Üsna palju on neid, kes on küll lõpetanud ametikooli, kuid registreerivad ennast töötuks – valitud amet ei sobi ja nad tahaksid midagi muud õppida.

Tööandjaid on ka kahesuguseid: ühed eelistavad kogemustega inimesi, teised noori, et neid siis oma käe järgi koolitada. Meil registreeritud töötuist on 21 protsenti märkinud oma eelmiseks tööks teenindus- ja müügitöö, 22% on seadmete ja masinate operaatoreid, 6% endisi kontoritöötajaid. Kõige rohkem on meil arvel üldehitajaid – 105; koristajaid on 69, ehituse abitöölisi 32, kokkasid 38, majahoidjaid 15, müüjaid 14, raamatupidajaid 12.
Keerulisem on neid inimesi ja vabu töökohti kokku viia. Näiteks on kõigist töötuist 22% lihttöölised ehk iga viies, aga lihttööd pakkuda on meil vaid seitsmele protsendile. Samas on meil hulk masinaoperaatori kohti, kuid neid, kes seda tööd tänapäeva tasemel teha oskaks, on töötute hulgas vaid üks kümnest. Töötuid kokkasid on 38, samas on neist kogu aeg puudus. Siin võib olla mitmeid tegureid. Kas ei sobi inimestele nõutav tööaeg (bussid maalt ei käi) või esitab tööandja liiga kõrgeid nõudmisi. Viimasel ajal oleme tööandjate soovil hakanud tegema n-ö eelvalikuid.

Kas see tähendab, et mõned töökohad täituvad ilma, et te neid avalikult välja kuulutaksite?

Nii see on. Tööandjal ei ole lihtsalt füüsiliselt aega kogu seda suurt CV-de hunnikut läbi töötada ja tööintervjuusid teha. Teeme eeltöö ära ja nii saavad nad meilt juba lühema nimekirja neist, kes oma oskustelt ja kogemustelt neile sobivad ja kes ise tahavad seda tööd teha.

Nii et igal juhul tasub töötul ennast töötuna arvel hoida.

Kindlasti. Töötuna arveloleku aeg ei ole ju piiratud, kuigi rahalised toetused saavad teatud perioodi järel otsa. Töötul tuleb kord kuus meile aru anda, mis ta vahepeal teinud on. Nii näeb seadus ette. Alates uuest aastast, kui hakkab kehtima uus tööturuteenuste ja toetuste seadus, lähevad asjad veelgi karmimaks.

See tähendab, et me hakkame töötule pidevalt ülesandeid andma ja pärime aru, mis ta vahepeal teinud on, kuhu oma CV-sid saatnud ja kust ta on eitava vastuse saanud. Siis enam ei piisa sellest, et ta kord kuus meile oma nägu näitamas käib. See on selleks, et inimesed ise aktiivsemalt tööd otsiksid, ja töötukassa aitab neid selles protsessis oma teenustega.

Aga kui inimene elab maal ja tal pole bussipileti rahagi, et linna sõita?

Siit tõstatub see teema, et inimene tunnistab: tulen sellepärast, et valla sotsiaaltöötaja käskis. Muidu ei anta talle vallast toimetulekutoetust. Tegelikult ei ole toimetulekutoetus ja tööotsimine omavahel üldse seotud. Vallad tahavad aga neid kaht asja siduda, et see töötu vähemasti midagigi teeks ja kuskil käiks. Töötukassa aitab neid, kes ise töö leidmise vastu huvi üles näitavad.

Need töötud, kes on teie koolitustel käinud, kiidavad. Kas töötukassal koolitusraha jätkub?

Rahapuudust meil ei ole, aga me lähtume töötu vajadusest, mitte tema soovidest. Ta võib läbida aednikukoolituse, aga siis leiab, et parem oleks hakata lapsehoidjaks või veel parem kokaks. Meie ülesanne on välja selgitada tema eeldused ja vajadused. Mõni oskab tööd teha peaga, teine kätega. Mis talle sobib, selle väljaselgitamisel on talle abiks karjäärinõustaja, töövahenduskonsultant. Kõik selleks, et koolitus läheks asja ette ja see koolitatud töötu ka töökoha leiaks.

Ja kas leiavad?

Tänavu on meie koolituse läbinutest tööle saanud 40%. Arvestades neid raskeid olusid, kus me oleme, on see üsna hea tulemus.

Loe edasi laupäevasest Saarte Häälest.
Telli Saarte Hääl internetist

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 26 korda, sh täna 1)