Üks väike episood raha ajaloost Saaremaal

Üks väike episood raha ajaloost Saaremaal

HARULDUS: Säärane nägi välja nn Nepsi raha. Tegelikult oli tegemist võlatähega, mille Saare maakonnavalitsus rasketel aegadel välja lasi. Võlatähe kasutuselevõtu eesmärk oli kaasata saare rahva kukrutes seisev raha noore Eesti riigi ülesehitamisse.
Foto: Saaremaa Muuseum

Juba mõne nädala pärast ootab meid taas kord ees ümberkorraldus, mis mõjutab eranditult meie kõigi igapäevaelu – Eesti kroonide ja sentide asemel tulevad käibele üleeuroopalised eurod ja sendid.

Sellega seoses oleks ehk ajakohane heita põgus pilk raha arenguloole siin Saaremaal; täpsemalt aga võtaksime vaatluse alla selle ühe väikese, kuid äärmiselt huvitava ja vähetuntud seiga – nn Nepsi raha tekke- ja saatuseloo.
Kuni uue aasta alguseni on SEB panga Kuressaare kontoris võimalik kaeda huvitavat näitust, kus on eksponeeritud viimase saja aasta vältel Saaremaal kasutusel olnud rahatähed. Näituse üks korraldajatest, Saaremaa muuseumi direktor Endel Püüa nentis kommentaariks, et Saaremaal see “rahakarussell erineb pisut ülejäänud Eesti omast”.

Täpsustavale küsimusele vastas ta, et põhjuseks on meie ajaloolise arengu eripära. “Võtame kas või need saatuslikud aastad 1917 ja 1918,” rääkis Püüa. “Meile siia Saaremaale saabus sakslane juba 1917. a oktoobri alguses. Samas valitses mandril segadus ja käis võimude vahetus – punane riigipööre, vabariigi väljakuulutamine, Vabadussõda jne.

Mandril olid selle aja jooksul käibel kõiksugu rahad, isegi Vene valgekaartlased eesotsas kindral Judenitšiga jõudsid oma raha teha. Meil siin meretagusel Saare- ja Muhumaal tuli aga kohe sisse Saksa idamark ja idarubla.”

Lugejale selgituseks nii palju, et de facto oleks vale viimati mainitud vääringuid rahatähtedeks nimetada. “Need ei olnud päris riigimargad ega ka päris Vene rublad. Pigem olid need midagi laenutähe sarnast, mis Saksa võim kehtestas vallutatud idaalade jaoks,” märkis Endel Püüa.

Loe edasi laupäevasest Saarte Häälest.
Telli Saarte Hääl internetist

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 86 korda, sh täna 1)