Väikestest värske kala kogustest ei pea veterinaar- ja toiduametit teavitama

Väikestest värske kala kogustest ei pea veterinaar- ja toiduametit teavitama

TARKUS TARVILINE VARA: Lektor Margus Frey (paremalt teine) jagas Nasval tarkuseterakesi paarikümnele esmatootmisest huvitatud kalurile. Pildile jäid (vasakult) Jüri Schmuul, Arvi Heinmaa ja Andrei Prii.
Foto: Egon Ligi

Nasval Tihemetsa talus toimunud kalurite koolitusel õpetas lektor Margus Frey saarlastele ja muhulastele kõike seda, mida saab kokku võtta kahe sõnaga – püügist müügini. Kalakäitlejate käsiraamatugi on Margus Frey koostajana pealkirjastanud “Püügist müügini”.

MTÜ Saarte Kalandus tegevjuht Tiiu Kupp toonitas, et kalurid peavad olema kursis kõigi seaduste muudatustega. Hõlbustamaks kalaga kauplemist, selgitati kalameestele kalatöötlemise võimalusi eramutes ja toodete turustamisega kaasnevaid nüansse.

Aima Käeseli Tihemetsa talu valiti õppepäeva läbiviimise paigaks Tiiu Kupu sõnul seepärast, et pererahvas on ise teavitamiskoolituse läbinud ja talu on end selles valdkonnas tõestanud. Koolitusel osalejad said lõunalauas maitsta Tihemetsa talu köögis valminud hõrgutisi. Laual olid kohalikust kalast valmistatud tooted alates suitsulestast ja sprottidest ning lõpetades mitmes variandis valmistatud kiludega.

Oma talu kalatoite käis noorperenaine Tiina Mai sel sügisel tutvustamas Itaalia toidumessil. “2004. aastal olime seal esimest korda, nüüd juba neljandat. Itaallased ise valisid meid välja. Seal on põhirõhk ajaloolisel, traditsioonilisel ja regionaalsel toidul,” rääkis Tiina Mai.

Kalakäitleja käsiraamatus on punktide kaupa ära toodud nõuded ja soovitused, millega kalureil tuleb arvestada. “Veterinaar- ja toiduametit ei pea teavitama oma tegevusest kalurid, kes tegelevad ainult kala püügiga, ning kalurid, kes turustavad väikeses koguses värsket kala lõpptarbijale, jaekaubandusettevõttele või toitlustusettevõttele,” seisab käsiraamatus. Kalandustoodete esmatoodete väike kogus on 100 kg päevas, olenemata kala liigist. Sellise koguse värskeid kalatooteid võib kalur turustada iga päev.

“Kalamehel peab olema natuke pealehakkamist ja tahtmist toodete valmistamiseks. Müügiks pakutavaid tooteid saab teha ka koduköögis, mida tunnustama ei pea, küll aga teavitama veterinaar- ja toiduametit. See toiming on hästi lihtne. Kaluril tuleb täita vaid A4-formaadis leht,” märkis lektor Margus Frey.

Kodus võib kala müümise eesmärgil suitsutada, marineerida, valmistada sellest konserve ja muid produkte. See on juba kalamehe otsustada, millist toodet millise retsepti järgi teha ja kus turustada. “Teatud tingimustel saavad kalurid oma tooteid turustada kas või väikeses külapoes ja toitlustusasutustes,” mainis koolitaja.

Terve Eesti ulatuses on omavalmistatud kalatoodete turustamisel rohkem aktiivsust üles näidanud Võrtsjärve piirkonna kalamehed. Saarlased on selle kandi pealt tagasihoidlikumad. Koolitusel osalenud Kaunispe küla staažikas kalur Priidi Saar sai Nasval räägitust kohe mõtte – miks mitte pakkuda tarbijale kodusel teel tehtud konserve “Lest õlis”. Ükski Eesti kalatööstus praegu sellist toodet ei valmista.

Muhu Kalakohviku omaniku Kristjan Prii isale Andrei Priile pole kalaroogade valmistamine kohalikust kalast võõras. “Kalakohviku avamisel oligi meie mõte see, et anda kalale väärtust juurde. Kala on vähe ja väikseid püügikoguseid polegi võimalik kusagil kaugemal turustada. Kohalikud kalurid saavad püügilt tulles oma kala pakkuda Kalakohvikusse.

Värskest kalast tehtud road on külalistele väga suupärased. Väga minev kaup on ka kalapirukad,” rääkis Andrei Prii. Kalakohvik avatakse taas järgmise turismihooaja alguses, kui toitlustusettevõtte omanik Kristjan Prii, kes 29. detsembril koos sõpradega jalgrattamatka alustab, on järjekordselt Uhhuu-tuurilt tagasi jõudnud.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 262 korda, sh täna 1)