Hendrik Krummi nimelise preemia pälvis Vello Tikerpalu (6)

Hendrik Krummi nimelise preemia pälvis Vello Tikerpalu

ÕNNELIK LAUREAAT: Auraamatus ootavad juba ees seniste laureaatide autogrammid.
Foto: Egon Ligi

Värske laureaat on sündinud 1. septembril 1940 Vana-Vigalas Tiduvere küla Sepa-Otto talus. Vello esimene pill oli väike lasteakordion, millel ta oskas kooli minnes mängida 12 lugu. Muusikamaailma avastati koos eraõpetaja Mihkel Saiaga.

Koolis õppis Vello selgeks noodikirja ja juba teises klassis hakkas mängima saksofoni, klarnetit ja flööti. Kahele esimesele on ta truuks jäänud tänini, flööti mängimas pole mina küll juhtunud teda kuulma-nägema. Pärast Peru 7-klassilise kooli lõpetamist jätkusid õpingud 1955. aastal Tallinna polütehnikumis. 1962 siirdus ta juba Tallinna polütehnilisse instituuti, kus õpingud jäid aga pooleli, kuna eriala oli seotud keemiaga ning see polnud päris see, mis Vellole oleks meeldinud. Aasta pärast läks ta tagasi Peru kooli, kus töötas kuni 1969. aastani laulmis- ja kehalise kasvatuse õpetajana.

Muhulaseks sai Vello 1970 tänu muhulasest abikaasale. Tuli Ühismaa kolhoosi autojuhiks ja kohe levisid saarel jutud, et “pidada üks irmus musikaal-ne mies olema”. Sellest ajast peale ei saa temata ükski muusikasündmus. Aastakümneid on ta juhendanud erinevaid muusikakollektiive, alustades Hellamaa 8-klassilise kooli akordioniorkestrist ja lõpetades tänavu sügisel oma 25-nda tegevusaastani jõudnud rahvamuusikaansambliga Laulusõbrad. Vello meenutab tänini, kuidas ta lõunatundide ajal autokabiinis noote kirjutas.

Seda, kui paljudesse noortesse ta muusikamõistmist ja -armastust on suutnud sisendada, ei tea ta ilmselt isegi. Tema juhendusel said pillimängu vähemasti mingil moel kätte kõik, kes seda ise vähegi soovisid. Ta on teinud oma õpetajatööd rahulikul ja mõistval moel. Kellegi peale karjumas pole mina teda küll kunagi kuulnud. Ei kujuta seda ettegi. Muidugi, mina pole tema orkestris ka kunagi mänginud. Huvitav, kuidas see küll nii on juhtunud?

Kõige ilmekamaks ja täna lausa sümboolseks märgiks tema tegevuse tulemuslikkusest on kultuuripreemia Kultuuripärl laureaat Villu Veski, kes alustas just Vello Tikerpalu käe all. Krummi preemia on väärikas asi, kuid Vello puhul sobinuks ka tiitel Pärlipüüdja. Hendrik Krummi nimelist kultuuripreemiat rahastavad Saare maavalitsus, Leisi vallavalitsus, Saaremaa omavalitsuste liit ja Eesti Kultuurkapitali Saaremaa ekspertgrupp.
Preemia on loodud 1994. aastal eesmärgiga toetada saarlastest kultuuritegelaste loometegevust ja jäädvustada Hendrik Krummi mälestust. Preemia esimene laureaat oli 1995. aastal helilooja ja rahvakirjanik Albert Uustulnd.

TUNNUSTUSED
Saaremaa rahvakultuuriseltsi kolleegitunnustuse Mudsu-Mudsu 2010 saab sel aastal Valjala rahvamaja juhataja Viktor Martel.
Aastastipendiume jagati ka maakonna tublidele käsitöö tegijatele. KadakMari 2010 elutöö auhinna saab Anita Kütt, KadakMari 2010 meistri auhinna vääriliseks tunnistati Tiia Kobin, KadakMari 2010 noore meistri auhinna saab Astra Mõistlik. Kõigi preemiate suurus on 1000 krooni. KadakMari 2010 aastasündmuse auhinna summas 3000 krooni saavad Anu Kabur, Anu Pink ja Mai Meriste koguteose “Meite Muhu mustrid” koostamise eest.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 191 korda, sh täna 1)