Mudelkatsetusbassein võib tulla keset linna maa alla (13)

Väikelaevade 50 meetri pikkune mudelkatsebassein tahetakse ehitada Rootsi tänaval asuva TTÜ Kuressaare kolledži kinnistule maa alla. “Mudelkatsetuse bassein on ühe nägemuse kohaselt Rootsi tn 7 hoovis maa all, mis tundub natuke utoopiline.

3D-mudelite väljasaagimise pink peaks paigaldatama Kuressaare ametikooli ruumidesse Upal. Teine koht mudelkatsetuse basseinile oleks Roomassaares Luksusjahi kõrval,” rääkis abilinnapea Kalle Koov eelmisel nädalal volikogu ehitus- ja keskkonnakomisjoni koosolekul.

Kolledži õppejõud ja projektijuht Anni Hartikainen ütles Saarte Häälele, et maa alla rajatuna oleks basseini rajamise investeering küll suurem, kuid samas oleksid püsikulud maa-aluse bassini puhul pisemad. “Küttekulusid ei ole, aknaid ei ole, paepinnasel on ka omad eelised,” tähendas ta.

Hartikaineni sõnul on kõne all olnud päris mitu asukohta. Nii oleks üsna loogiline variant ehitada see Upale ametikooli taristu juurde, siis tekib aga küsimus, kes ehituse omafinantseerimise enda kanda võtab. Praegu teevad seda 2–2,5 miljoni krooniga Tallinna tehnikaülikool ja MTÜ Kuressaare Campus, keda linnavalitsus kavatseb toetada kokku 2,5 miljoni krooniga.

Bassein koos selle juurde loodava väikelaevade projekteerimise laboriga on vajalik uute laevamudelite arendamiseks ja õppetegevuseks TTÜ Kuressaare kolledžis. Baltimaades ainulaadse basseini rajamine ise läheks maksma ca 10 miljonit krooni, väikelaevaehituse kompetentsikeskuse rajamise kogumaksumus küündib 50 miljoni kroonini. Rahastust taotletakse kompetentsikeskuste arendamise meetmest, mille elluviijad on siseministeerium ja EAS.

Kuressaare linnavolikogu arutab projekti rahastamist homsel istungil. Varasemalt on volikogu komisjonides tekkinud mitmeid küsimusi. Näiteks on Kuressaare seotus vähe põhjendatud ja linna kaasfinantseerimise osa tundub liiga suur. “Jah, see on komplitseeritud projekt – linna põhilised küsimused on olnud, et miks ettevõtjad ja SOL [Saaremaa omavalitsuste liit] ei panusta, sest enamik ettevõtteid ei asu linnas,” kinnitas Anni Hartikainen.

Ta lisas, et ettevõtjate panus on meetmes võimalik ainult erialaliitude kaudu. Käimas on ka läbirääkimised SOL-i ja Eesti väikelaevaehituse liiduga. Viimane on andnud põhimõttelise nõusoleku kaasfinantseerida projekti 300 000 krooni ulatuses. Arvestades, et kompetentsikeskuse teenuste pakkumisel ei tohi ettevõtjatele teha erisusi või soodustusi, on see Hartikaineni sõnul päris märkimisväärne panus, sest nad toetavad selle finantseeringuga kogu ettevõtlust. Sealhulgas ka naaberriikide konkurente, kes soovi korral võivad loodava keskuse teenuseid tarbida samadel tingimustel.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 42 korda, sh täna 1)