Pühaderõõmust ei tohiks saada pühademasendust (1)

Pühaderõõmust ei tohiks saada pühademasendust

 

Briti teadlaste väitel on aasta kõige masendavam kuu jaanuar. Miks? Just siis saabub pühadejärgne depressioon. Cardiffi ülikooli psühholoog Cliff Arnall läks oma uuringutes veelgi kaugemale ja alates 2005. aastast on välja selgitatud aasta kõige stressitekitavam päev. 2011. aasta kõige masendavamaks päevaks peaks kujunema 24. jaanuar.

Tusatujule loovad soodsa pinnase juba ilmastikuolud, jaanuar on reeglina külm ja päikesevaene. Inimesed on jõulupühi ja aastavahetust ning nendega kaasnevat puhkust pikisilmi oodanud, kuid äkitselt on kõik möödas. Pealegi tunnevad paljud end läbikukkununa, sest kõlavate uusaastalubaduste täitmine on selleks ajaks jõudnud läbi kukkuda.

Kõige tipuks on inimesed jõuluostudega oma eelarvesse augu tekitanud ja liigsed kulutused annavad jaanuaris tunda. Väidetavalt kuhjuvad kirjeldatud tegurid jaanuari lõpupoole ja alati just esmaspäevasele päevale. Kas eelpool kirjeldatu ohustab ka eesti peresid?

Kosutavad peretraditsioonid

Väsitavas pühadesaginas aitavad kainet mõistust säilitada toredad perekondlikud traditsioonid, mis pakuvad rahulolu ja annavad turvalise teadmise, et on inimesi, kes sinust hoolivad. Enamasti kuuluvad pühade juurde jõulukuuse ehtimine, perekondlik lõuna- või õhtusöök, surnuaias lähedaste haudade külastamine ja seal küünalde süütamine, kirikuskäimine ja kinkide avamine. Igal perel on omad tavad.

Jõulutunde kohta ütlesid mitmed tuttavad, et lapsepõlvest tuttav ärevus oli aastaid kadunud, ent tuli tagasi, kui oma lapsed sündisid. Millised on ilusad jõulud? “Ilusad jõulud on lumevalged, terve pere saab õhtusöögilauas kokku ja lapsed säravad rõõmust. Filmilik pereidüll on saavutatav ainult sel juhul, kui pere on ka kogu eelnenud aasta omavahel hästi läbi saanud.” Mõne päeva eest seisin ühe sõbraliku võõra vanamemmega kohaliku toidupoe kassajärjekorras.

Kuidagi tuli jutuks, kust ma tulen, ja kuulnud mu koduküla nime, teatas ta heldinult, et käis kunagi meie külas talgus. Ja kuidas nad siis tantsisid ja laulsid seal pärast väsitavat tööpäeva! See kõlas nagu muinasjutt. Selle peale rääkis ta, kui palju sai kunagi külades talgutööd tehtud ning kuidas üksteise aitamine ja tants ja laul inimesi ühendasid. “Inimeste vahel valitses üksmeel. Kõike tehti koos, ei olnud sellist kiusuajamist nagu nüüd,” ohkas memm. Lahkudes soovis ta minu perele ilusaid jõulupühi.

Kõik ei ole kadunud

Hiljem mõtlesin üksmeele peale, millest memm kõneles, ja arvasin, et inimestevaheline kooskõla ei saa ju olla päriselt kadunud. Selle tõestuseks leidsin oma kodu lähedalt Lõuna-Saaremaa külade seltsi, mis ühendab 38 liiget Kungla, Turja ja Siiksaare külast. Seltsi asutades sooviti inimestevahelisele koostööle elu sisse puhuda, mis on hästi õnnestunud.

MTÜ Lõuna-Saaremaa Külade Selts algatusel hakati Leader-programmi toel tootma puidust ümbrisega mälupulki, mida kasutavad tänaseks mitmed tuntud ettevõtted. Sedalaadi sotsiaalne ettevõtlus on seltsile ka sissetulekuallikaks. Kohalikud inimesed panustavad aktiivselt ka oma elukeskkonna parendamisse, näiteks läinud suvel valmis tänu Mäe perede vabatahtlikule tööle Turja küla bussiootepaviljon.

Sellelgi suurel “perel” hakkavad kujunema oma jõulutraditsioonid. Esimesel jõulupühal korraldatakse teist aastat järjest seltsi jõulupidu. Eelmisel aastal sai Sakla klubis kokku ligikaudu 50 inimest. Tutvustati jõulukombeid, mängiti vanu jõulumänge ja võeti lihtsalt aeg maha. Tookord koguti lastele mänguasju, seekord korraldatakse heategevuslik oksjon. Mulle meeldib selle ürituse lihtne ülesehitus. Seltsi ühiskassasse makstud raha eest ostetakse kõigile lastele ühesugused jõulupakid ja söögilaud kaetakse kaasatoodud toiduga.

Miks pühad masendavad?

Uuringud näitavad, et inimesed, kes võtavad jõule kristliku tõsidusega ja suhtuvad pühadesse kui Jeesus Kristuse sünnipäeva, on õnnelikumad ja rahulolevamad kui need, kelle jaoks on jõulud vaid ostuhullus ja söögiorgia. “Liiga palju materialismi surmab õnnetunde,” ütleb USA Warwicki ülikooli psühholoog dr Stephen Joseph. Jõuluootus on pikk, aga vahetult enne jõule tundub, et pühad tulevad kuidagi liiga ruttu. Kinkide tegemisega läheb sageli kiireks ja kinkimisrõõmust ei saa pahatihti üldse rääkida.

Küsisin täiesti võõrastelt inimestelt, milline on olnud nende kõige erilisem jõulukingitus. Tõtt-öelda polnud neist peaaegu ükski rahas mõõdetav. Mitmel juhul oli tegu lapsepõlves saadud kingiga, nagu suusad või nukk, kuid erilise kingina toodi välja ka esimesi jõule oma kodus, abieluettepanekut ja lapse sündi jõuluõhtul. Heaks kingiks peeti kingitust, mis tuleb ennekõike südamest, mitte rahakotist.

Peaaegu igal õhtul mõtlen enne uinumist möödunud päevale ja sellele, mis oli selles päevas head. Kui on ka vahel sekka sattunud mõni kehvapoolne päev, on hea seegi, et see päev lõpuks läbi sai, ja olenemata kõigest on mul mu pere. Kaotasin sel aastal oma vanaisa, aga olen tänulik selle aja eest, mil ta mu elus olemas oli. Jõuluaeg võiks olla samasugune heade mõtete kogumise õhtu, ainult et möödunud päeva asemel võiks meenutada tervet aastat. Ehk aitavad soojad mälestused ja pühadeajal kogutud head emotsioonid pimeda aja muretumalt üle elada.
Rahulikku jõuluaega ja õnnelikku uut aastat!

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 70 korda, sh täna 1)