Kuidas Saaremaal Saaremaad õpetada? (2)

Õigemini tuleks alustada sellest küsimusest, kuidas praegu Saaremaal Saaremaad õpetatakse. Küllap räägitakse meie koolides Saaremaast geograafias, ajaloos, eesti keeles ja kirjanduses, kindlasti ka teistes ainetes ning lisaks ka Saaremaad käsitlevate üksik-ürituste ja projektide raames. Mõnes koolis rohkem, mõnes vähem.

Ometi, kui olen küsinud õpetajatelt, kas Saaremaa vajaks veel eraldi pärimusõpet, on kõik seda vajalikuks pidanud. Jaatavat vastust on põhjendatud sellega, et pärimusõpe aitaks hoida laste sidet varasemate põlvkondadega, säilitada kohalikke traditsioone ja seeläbi saare omapära, rikastada laste ja noorte kodukohatunnet vanade laulude, lugude ja legendidega.

Nende väidete aluseks on omakorda tunnetus, et erinevus rikastab. Palju huvitavam on Eestimaal kohata mulke, setusid, pärnakaid, võrokesi, saarlasi kui ainult eestlasi.

Säärased mulgid

Muide, mulke ei nimeta ma esimesena niisama, sest just nemad on viimastel aastatel oma pärimuskultuuri hoidmise ja arendamise väga tõsiselt ette võtnud. Mulkidel on oma kultuuri instituut, mille kindel tugi on omavalitsuste rahaline panus: iga Mulgimaa omavalitsus annab aastas 10 krooni elaniku kohta Mulgi kultuuri instituudile ning pole sellest loobunud ka masu ajal.

Instituudi esimehe Kristel Habakuke eestvedamisel on koostatud mulgi vaimse kultuuripärandi nimekiri ning sel suvel peeti võrokeste eeskujul mulkide esimene oma laulupidu. Mulgi keele ja kultuuri õpetust viiakse sisse kohalikesse lasteaedadesse ja koolidesse, ning selle tarbeks on instituudi eestvedamisel koostatud pärimuskultuuri ainekava.

Saaremaale oma pärimusõppe ainekava?

Kui mõelda pärimusõppele Saaremaa lasteaedades ja koolides, siis on üks esimesi suuri küsimusi see, millisel haridusastmel anda pärimusõpet teistesse ainetesse integreeritult ja millisel omaette tunnina. Viimase valiku puhul on kõigepealt vaja pärimusõppe ainekava. Selle koostamiseks saab töörühma kokku kutsuda kohalik organisatsioon, kelle põhikirjaline tegevus on pärimuskultuuri hoidmine ja arendamine.

Et Saaremaa pärimuskultuuri ainekava rakendada, saavad omavalitsusüksused taotleda tasandusfondist pärimuskultuurialase õppe toetuseks raha, kui ainet õpib koolis vähemalt 10 õpilast üks tund nädalas. Selline säte oli sees käesoleva aasta riigieelarves ja see tuleb ka uue aasta eelarvesse, nii kinnitas rahandusministeerium.

Pärimusõpe peab sel juhul olema valikainena sätestatud kooli tunniplaanis ning õpetada saab seda töörühma kokku kutsunud Saaremaa organisatsiooni tunnustatud ainekava alusel. Õppematerjale saaks valmistada kultuuriministeeriumi programmi “Saar-te pärimuslik kultuurikeskkond” toetuste abil, mille uus kolmeaastane periood algab 2011. aasta jaanuarist, nagu kinnitas kultuuriministeerium.

Seega on riigipoolne tugi pärimusõppeks olemas, küsimus on kohalikus initsiatiivis. Üha rohkem on näha, et pärimuskultuur saab olla mitmekülgne ressurss ühiskonnas laiemalt, näiteks mis tahes loomingule, väljendugu see siis käsitöös või moodsates muusikalistes tõlgendustes, samuti oluline ressurss turismile ja ettevõtlusele. Kokkuvõttes teeb oma kodukoha kultuuri tundmine rikkamaks nii era- kui ka ühiskondliku elu, nii kultuuri kui ka majanduse.

Kuidas aga kindlustada, et meil oleks jätkuvalt inimesi, kes seda ressurssi valdavad? Ega mujale kui kohalike haridusasutuste poole vaadata pole, sest neil on suurim võimalus lastele ja noortele see teadmistepagas kaasa anda.

Söit, söit, söit Sõrve poole

Kui rääkida kohaliku pärimuskultuuri õppematerjalidest, siis on õpetajad nimetanud ka nende puudust. Üks uus õppematerjal on kultuuriministeeriumi ja Kultuurkapitali toel värskelt valminud: Saaremaalt kogutud üle 40 rahvalaulu sisaldav veebikogumik “Söit, söit, söit Sõrve poole”, mille leiab aadressilt http://saaremaa.folklore.ee . Projektis tegid koostööd Eesti rahvaluule arhiiv, Eesti kirjandusmuuseum, SA ÜKS ja MTÜ Saaremaailm.

Veebikogumikus on laulude juures eraldi olemas sõnad, noodid ning ka mp3 kohe kuulamiseks. Iga laulu juures on nimetatud lisaks kihelkonnale ka küla, kust laul koguti, kogumise aeg ja laulu esitaja. Rahvalaule käisid Eesti rahvaluule arhiivis valimas Õie Pärtel Orissaare lasteaiast ja Esti Koppel Kuressaare Tuulte Roosi lasteaiast, kogumiku toimetas folklorist Janika Oras.

Laulud on valitud kogumikku selle arvestusega, et need oleksid jõukohased lauljatele alates eelkooliealistest lastest. Seega on uut kogumikku oodatud kasutama muusikaõpetajad, lasteaedade rühmaõpetajad ja muidugi kõik lapsevanemad. Emad-isad, proovige järele, kas vanade hällilaulude rütm ja viis aitavad last uinutada-rahustada, kas hüpitus- ja sõidulaulud ajavad lapse naerma ning kuhu ahellaulu ehitades välja võib jõuda.

Mis veel toredam, rahvalaulu viis on nii lihtne ja ka nakkav, et varsti avastate end ise sõnu improviseerimas ning lapsele tüütud tegevused nagu riietumine või mänguasjade koristamine muutuvad lõbusaks ja lihtsaks. Ja hoidke sellel veebilehel silm edaspidigi peal, sest on plaan jätkata selle täiendamist uute Saaremaa pärimuskultuuri materjalidega.

Ja veel üks palve kõigile Saaremaa elanikele: kui teile tuleb jõulude või aastavahetuse ajal külla jõulu- või näärisokk, jõuluhani, jõulukurg, jõulukaru, palun tehke temast pilt ja laadige see üles MTÜ Saaremaailm kodulehele Facebookis.

Või meenutage, millal viimati selliseid tegelasi nägite või ise tegite, ja saatke oma tore mälestus.
Häid pühi!

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 60 korda, sh täna 1)