Hääl publiku hulgast

Seekordsel Kuressaare PÖFF-il oli väga õnnestunud filmivalik, mille eest korraldajaile suur tänu. Kolmest nähtud kõrge kunstiprooviga filmist (teised olid Saksamaa türklaste ja Soome saunaliste lugu) jättis kõige sügavama mulje kolme Euroopa ja kolme Lähis-Ida riigi ühistööna valminud “Baa-büloni poeg” (“Paabeli poeg” tundub siinkohal veidi eksitava tõlkena, sest sel on eesti keeles segavaid lisatähendusi). Karm ja karge linateos peaks liigutama kalestunuimatki inimhinge, kuid ei ole seadistatud “pisarakiskujaks”. Sain sellest filmiloost paljukannatanud Iraagi kohta vahest rohkemgi teada kui arvukaist “dokumentaal”-filmidest, pikkadest artiklitest ja reportaažidest. Heameel on sellestki, et filmi peategelased on kurdid – maailma ühe suurima oma riigita rahvuse esindajad. Lõpetuseks kutsun Kanal2-eestlasi tõelise filmikunsti juurde (tagasi) pöörduma ja loodan, et pisikeses Kuressaareski võimalused selleks veidigi avarduvad.
Olavi Pesti

Sel aastal on PÖFF-i fookuses soome filmid ning vaatajateni toodud filmid näitavad, et viimase aasta jooksul on soomlased kinolinale toonud hulgaliselt häid ja menukaid filme. Üks PÖFF-il linastunud soome film, mida mul õnnestus vaatama minna, oli “Eluaur” (“Miesten vuoro”, Joonas Berghäll, Mika Hotakainen). Filmi pealkiri on eestikeelses tõlkes vägagi tabav, iseloomustades filmi peategelast – sauna – kui jõu andjat siinses põhjamaises karguses. “Eluaur” on otsekohene pilguheit meeste maailma ning sellele, millest nad tegelikult räägivad nii pühas kohas, nagu seda on saun. Pooleteise tunni jooksul saab ausa ja värvika ülevaate ühiskonna kõigist kihtidest inimeste endi kirjelduste kaudu. Vaatajate ette toodud sageli kurvad ja südamlikud lood panevad mõtlema nii enda kui ka ekraanil olevate meeste elu üle. Tõsisemat sorti vestluste vahele on aga pikitud ka põhjamaist huumorit elust enesest ning tõestusi väitele, et inimeste leidlikkus (sauna ehitamisel) on piiritu. Äramärkimist väärib kindlasti ka filmi linastumise eel räägitud taustalugu selle valmimisest. Nimelt selleks, et peegeldada meeste tõelisi tundeid ja lugusid, kulus ühe stseeni filmimiseks sageli mitmeid tunde kuumas leiliruumis ning oli seetõttu katsumuseks nii filmi loojatele kui ka tehnikale. Olles lihtne ja köitev film inimestest meie kõrval, pole ime, et see on juba võitnud mitmeid auhindu erinevatel filmifestivalidel, kandideeris Euroopa parima dokumentaalfilmi auhinnale ning on soomlaste poolt esitatud ka Oscari kandidaadiks.
Krista Tiit

Minu tunded seoses “Mammutiga”: just selline tegelik elu ongi! Jumalik tarkus, ehe lihtsus, elukogemustest kujunenud südamlikkus. Õnneks ei suuda kleepuva kitšiga dekoreeritud ja kustutamatust rahajanust innustatud poliitjõud inimlikke tundeid jäässe külmutada.
Tiiu Villsaar

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 24 korda, sh täna 1)