Postkaardid enne ja nüüd

Postkaardid enne ja nüüd

Siga ja vein: Sellel 20. sajandi esimesest aastakümnest pärit kaardil on kujutatud küllust sümboliseerivat siga ja ohtralt veinipudeleid. Tolleaegsetel Saksamaalt pärit uusaastakaartidel oli siga kujutatud väga tihti – komme, mis on tänasel päeval unustusse vajunud.

Postkaartidel on soojade pühadesoovide edastajaina olnud läbi ajaloo oluline koht. Kuigi vormid võivad teiseneda, on postkaardi tähendus olnud aja jooksul üsna muutumatu – lisaks headele sõnadele soovitakse sõpradele, sugulastele ja tuttavatele saata ka pühademeeleolu kajastavaid pilte ning kuigi jõulu- ja uueaastakaartidel kujutatu on väga varieeruv, on eesmärgiks olnud ikka jõulutunde levitamine.

Maailma esimese postkaardi joonistas oma käega inglise kirjanik Theodore Hook aastal 1840. Hook saatis selle iseendale ja kuna kaardil oli karikatuur postitöötajatest, siis peetakse seda naljaviskamiseks postiteenuse üle. Tögamisest alguse saanud komme levis aga järjest laialdasemalt ning juba paar aastat hiljem jõudsid esimesed kaardid ka müügile.

Ka jõulusoovide edastamisel võeti vastleiutatud post-kaardid peagi kasutusele – esialgu oli nende tootmine aga väga kallis, ühte ja sama kaarti toodeti mitu aastat järjest ning seetõttu ei olnud see tavainimeste seas esiotsa kuigi populaarne. Olukord muutus aga aastast 1860, mil Saksamaal avatud uus kaarditehas hakkas pea kogu Euroopat varustama lihtsate, odavate ja erinäoliste kaartidega.

Saksamaa kaudu jõudis pühadekaartide saatmise komme 1870-ndateks aastateks ka Eestisse. Esialgu trükiti Eestis saadetavad kaardid piiri taga, lisati vaid eestikeelne õnnesoov, kuid 19. sajandi lõpukümnenditel trükiti pühadekaarte juba ka kodumaal. Nagu mujal maailmas, nii ka Eestis kasvas kaar-disaatmise populaarsus plahvatuslikult 20. sajandi alguses, kui jõulukaartide valmistamine hakkas levima koolilaste seas.

Nõukogude perioodil muutusid jõulud keelatud pühadeks ja seega lõppes ametlikult ka jõulukaartide tootmine ja saatmine. Siiski levisid jätkuvalt isetehtud kaardid, ka toodeti Nõukogude Liidus nääri- ja uusaastakaarte, mis sümboolika sarnasuse tõttu üsna sama ülesannet täitsid. Tol ajal ilmusid jõulukaartidele ka pühadega mitteseotud elemendid – tehnika, sümboolsete ehitiste kujutamine ja üleskutsed, mis näitab, et ka pühadekaardid olid ideoloogia huvides tööle pandud.

Eesti vabariigi taasiseseisvumisest alates on jõulud ka ametlikult eestlaste elus tagasi. Nagu Eesti esimeste postkaartide puhul, trükitakse ka nüüd suur osa pühadekaarte välismaal ning varustatakse eestikeelsete pühadesoovidega. Nii on viimase 20 aasta jooksul meieni jõudnud nii ruumilise efekti kui ka muusikaliste lisanditega kaardid. Kui vanemate inimeste jaoks on käsitsi kirjutatud kaartide saatmise traditsioon siiani väga oluline, siis noorte seas muutuvad järjest populaarsemaks hoopis internetis edastatavad e-kaardid.

Loe edasi laupäevasest Saarte Häälest.
Telli Saarte Hääl internetist

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 199 korda, sh täna 1)