Ajakaja: Ainult heade uudiste aeg

Jõulurahu on hää komme. Sõjamasinad vaikivad, tülid unustatakse, uusi kaklusi ei alustata. Nii on olnud kristlikus maailmas juba aastasadu, nii on see ka meil täna. Vähemalt deklareeritakse sedasi ja korraldatakse tseremooniaid selle deklaratsiooni esitamiseks. Kuid kas see ka päriselt ja tegelikult meie igapäevases elus tõeks osutub?

Kas me lõpetame jõulukuus kodus üksteisega nääklemise? Kas unustame naabriga pooleli oleva tüli? Kas oleme sõbralikud ja head ning mõtleme võimalikult positiivselt kõigist ja kõigest? Ja mida me meediast vaatame ja kuulame ja loeme? Kas massimeedia kanalid toetavad üldist jõulurahu kokkulepet ja edastavad jõuluajal vaid häid uudiseid ning jätavad tahaplaanile intriigid, valimisvõitluse, ärapanemise?

Mulle tundub, et kokkulepitud jõulurahu päriselt meie igapäeva ikkagi hästi ei jõua. Miks? Kas me ei taha? Ei oska? Või ei võta piisava tõsidusega põhimõtteliselt kokkulepitud rahuideed? Loomulikult on tänavu äge valimispropaganda päevakorral ka jõulukuus ja mõned erakonnad ei saa kuidagi teisiti oma kampaaniat tehtud, kui teiste pihta pori ei loobi, kuid kas ikka on niimoodi vaja? Kas negatiivsuse genereerimine toob rohkem poolehoidjaid kui positiivselt ja sõbralikult oma sõnumi edastamine?

Aeg-ajalt olen Eestis kohanud sellist suhtumist, et liiga palju head ei ole sobilik. Et ikka peab olema ka karmi ja kritiseerivat vaatenurka. Kas see on eestlaslik mõtteviis laiemalt? Kui jah, siis on tõepoolest väga keeruline jõulurahu põhimõtteid praktiseerida, sest kritiseerimine, intriigitsemine, põhimõtteline ärapanemine käitumis- ja tegutsemisviisina küll rahumeelsust ja häid suhteid ei soosi.

Mõtlen, et äkki oleks siin mõistlik leida üles oma head mõtted ja sõbralik suhtumine ligimesse. Ka valimisvõitluse, poliitilise või ärilise rivaalitsemise või lihtsalt naaberliku kiusu kontekstis. Ja meedias – vahelduse mõttes võiks ju kirjutada headest asjadest. Jõuluaeg võiks olla see erand, kus meel läheb rõõmsaks hommikust lehte lugedes, sest kirjutatakse headest asjadest, ning õhtul päeva lõpetuseks kuuleb ka ikka ja ainult headest asjadest. Ehk siis oleks see jõulurahu üleskutse ka sisulisem ja rohkem päris. Oleks tõeline jõulurahu.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 korda, sh täna 1)