Kaarmise järv tõi tüli majja (10)

Kaarma vallas asuva Kaarmise järve tervendamise plaan tekitas sõnasõja Eestimaa looduse fondi (ELF) tegevjuhi ja järve saneerimise keskkonnamõju hinnanud keskkonnaeksperdi vahel.

ELF-i tegevjuht Jüri-Ott Salm märgib Kaarmise järve saneerimise KMH aruannet kritiseerivas kirjas, et selle koostajal Arvo Järvetil pole tõenäoliselt mingit arusaama sellest, mida tähendab määratlus “looduslik rohketoiteline järv”. “Sest pärast järve allalaskmist, setetest tühjendamist jne pole kahtlemata enam tegemist LOODUSLIKULT rohketoitelise järvega. Seega saneerimiskava rakendumisel kahjustatakse teadvalt Loodusdirektiivi elupaika,” teatab Salm.

Ta lisab, et arusaamatu ja asjatundmatu on KMH aruande autorite seisukoht, et saneerimiseta kasvab järv täielikult kinni, sest järvede kinnikasvamine ongi meie oludes loomulik protsess. ELF-i tegevjuht osutab, et Natura alade määratlemine ja kaitse ei tohi vastavalt loodusdirektiividele sõltuda sotsiaalmajanduslikest teguritest ja Kaar-mise järve võib puhkemajanduslikult kasutada vaid siis, kui sellega ei kahjustata loodusväärtusi.

“Kui puhkemajanduse jms arendamiseks tuleb olemasolev ökosüsteem hävitada, pole see loodusdirektiivi sätetega kooskõlas ja selliseid kavatsusi pole järelikult mõtet pikemalt kaaludagi,” teatab Jüri-Ott Salm. Arvo Järvet kirjutab vastuseks, et kaitstavate elupaigatüüpide säilitamist ja taastamist käsitletakse EL-i loodusdirektiivi mitmes artiklis. “KMH aruandes on üheselt tähendatud, et Kaarmise järv looduslike rohketoiteliste järvede elupaigatüübina ei ole soodsas seisundis. Järv on kinnikasvamise lõppstaadiumis ja tegemist on hüpertroofse ehk liigtoitelise veekoguga, mille kaitset ei näe Loodusdirektiiv ette. Järelikult on elupaigatüübi soodsat seisundit võimalik tagada praegu ja tulevikus ainult järve saneerimisega,” märgib Järvet.

Ta lisab, et kuna Jüri-Ott Salm kahtleb juhteksperdi pädevuses järvede saneerimise alal ja hindab ennast paremaks asjatundjaks, võiks korraldada kas või omavahelise avaliku debati veekogude saneerimise teemal. “Olen nõus andma konsultatsioone ka Jüri-Ott Salmile, kui ta seda vajalikuks peab ja kokkuleppele saame,” kirjutab Järvet.

Kaarmise järve puhastamine on olnud päevakorral 2006. aastast, mil sellesisuliste tööde projekt kohalike elanike eestvedamisel valmis. Projekti alusel taotleti KIK-ilt toetust järve puhastamistöödeks. 2007. aastal algatatud puhastamistööde keskkonnamõju hindamise ajal tuvastati Kaarmisel aga mitme kaitsealuse liigi elupaik ja Natura võrgustiku ala laienes.

Kokkuvõttes kasvas keskkonnamõju hindamisega seotud tööde maht
oodatust suuremaks ning mõjude hindamist läbi viiv ekspert ja tollane Saaremaa keskkonnateenistus ei leidnud ühist keelt. Mõjude hindamise programmi heakskiitmisest kaugemale protsessiga ei jõutud. Tänavu sügisel tõusis saneerimistööde teema seoses külaelanike pöördumisega taas päevakorrale.

Külaelanike hinnangul on veekogu kinnikasvamine intensiivistunud ja põhjustanud olukorra, kus seoses veekogu väljavoolu sulgumisega on järve veetase oluliselt tõusnud. See rikub vee kaevudes, ujutab üle külateed ja kahjustab järve ääres asuvate majade põrandaid ja konstruktsioone.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 164 korda, sh täna 1)