Kultuuriaasta 2010

Kultuuriaasta 2010

Foto: Andrus Unger

Kultuur on üks raskesti mõõdetav või hoopis mõõtmatu asi. Nii on ka lõppevale aastale hinnangu andmine päris keeruline. Mõne jaoks on kultuuri alati vähe, teine saab hoopis ilma hakkama. Või vähemasti arvab ta ise nii. Me teame täpselt, kui kaua saab inimene elada veeta või õhuta, ent kui kaua kestame ilma kultuurita, ilma omakultuurita, pole keegi suutnud välja arvutada. Mõni saab oma elamuse lauluväljakult ja vähemast talle ei piisa, teine lepib ühe raamatuga.

Aastale tagasi mõeldes on põhjust rahul olla. Kindlasti suudab igaüks pikemalt pead murdmata meelde tuletada vähemasti ühe kontserdi, etenduse või näituse, mis jääb meelde ka siis, kui viimase laulu akordid on kõlanud, kummardused tehtud või näitusesaali uks seljataga sulgunud. See ongi hea, et igaühe jaoks on midagi, et kultuuri jagub kõigile. Ole vaid ise mees ja tule kodust välja.

Heameelt teeb palju asju. Et Kuressaare Linnateater jätkab tõusuteel ja teatri taas tegijate hulka aidanud teatrijuht Piret Rauk saab teatrit juhtida ka järgmised viis aastat.

Sellel, praegu veel käsil oleval aastal, nimelt 2010-ndal, oli mul väääga hea meel, et kallis kolleeg Ago [Anderson] Pärnu teatrist Eesti parimaks meesnäitlejaks tunnistati. Hea meel on, et Kuressaare teatrisse leidis tee Heiti Pakk ja pani kokku ühe vägeva trupi. Hea meel, et üks mõte, millest Tiit Paluga viis aastat tagasi Pärnu teatri kohvikus rääkisime, läks idanema ja hakkas 2010. aasta suvel rääkima (küll kivide suu läbi!). Tore, et Aarne [Mägi] kirjutas näidendi lastele, mis 2011. aasta veebruaris Kuressaare teatri lavale jõuab. Järgmisel aastal katsun tublim olla (lubasin seda endale ka eelmise aasta lõpus) ja jõuda rohkem teistesse teatritesse. Head algavat teatriaastat!

Piret Rauk
Kuressaare Linnateatri direktor

Kunstielu on lõppeval aastal muutunud nii vilkaks ja väledaks, et ei jõua sammu pidada. Enn Kunila tõi saarlastele vaadata eesti kunstiklassika.
Saarlased võtsid vastu hiidlaste kunsti ja viisid oma parimad palad vaadata naabersaarele. Võib-olla meenutatakse 2010. aastat kui saarlaste-hiidlaste kunstikoostöö sünniaastat?

2010. aasta oli tähenduslik mitmeti: maikuus tähistasime Raegalerii 15. sünnipäeva, juunis kuurordi 170. aastapäeva ja aasta lõpus raekoja hoone 340. aastapäeva. Ühe kunstigalerii jaoks on 15 tegevusaastat küllaltki suur number, mis annab põhjust tagasi vaatata ning mõtiskleda tehtu ja oma koha üle üldises kultuuripildis. Näitused on sarnaselt teatrietendustega suhteliselt kaduv kunst – nad sünnivad, õilmitsevad ja kaovad. Järele jäävad fotod, plakatid, inimeste mälestused…

Kõige olulisem tundub see, millise jälje jättis see ”sisalik kivile”, kuidas üks või teine näitus mõjutas inimhingi, nende arusaamu kunstimaailmast. Kõik, mis on juhtunud, on silmale nähtamatu ja seda saab kirjeldada vaid väheste sõnadega. Tagasiside võib tulla aastate pärast ja vahel üsna üllatuslikul kombel. Juba kuuendat aastat asub vaimuköök, mis korraldab näitusi ka kultuurikeskuse näitusepindadel, Raegaleriis. See on oluliselt suurendanud tegijate kohustusi, aga ka vastutust. Oma head nõu on meile jaganud linna kunstinõukogu ja materiaalses mõttes oleme kindlustatud elementaarsega, kuna Kuressaare Kultuurivara kaudu toetab meid linnavalitsus. Praegust olukorda ei saa võrrelda algusaegade kasvuraskustega.

Aasta 2010 tõi kaasa 10 kunstinäitust Raegaleriis ja üle 20 näituse Kuressaare kultuurikeskuses. Kui vaatasin aastaplaani 2010. aasta alguses, siis tundus, et aasta rosinaks kujuneb kindlalt Enn Kunila maalikogu näitus Raegaleriis ”Meri, rand ja Saaremaa…”. Nii see kahtlemata oligi. Näitus pakkus erilist huvi oma rariteetsusega ning oli meile kui kaaskorraldajatele õpetlik mitmeski mõttes. Siinkohal kummardus kunstimetseen Enn Kunilale.

Teine nii-öelda kunstirosin oli kahtlemata elava pärimuse teema, mis sündis mõttetalgute korras ning sai positiivse tõuke hiidlastest kunstnike huvist teha näitus Saaremaal. Elava pärimuse teema sai ühendavaks lüliks kahe saare kunstnike vahetusnäituste vahel. Üle hulga aja sai teoks kunstitrükise väjaandmine, mis kajastas saarlastest kunstnike pärimusteemalisi töid.

Kaks olulist näitust oli tänavu seotud Kuressaare sõpruslinnade Talsi ja Tammisaariga. Juulis olid meil külas Talsi linna kunstnikud näitusega ”Talsi Brushwood Art Group”. Ülemerevaateid tõid augustis Tammisaari ja Hanko kunstnikud näitusega ”Teiselt kaldalt”. 2010. aastale pani Raegaleriis punkti Kuressaare kunstikool oma valgusteemaliste töödega, mida saab veel imetleda jaanuari lõpuni. Need tuled ja laternad on kui valguskiired, mis näitavad meile teed uude kunstiaastasse 2011, mis tuleb küllap sama sündmusterohke.

Lii Pihl
kunstikuraator

Klassik on öelnud: “Raamat on nagu sild inimesest inimeseni.” Raamatukogu rahvas on siis nagu sillaehitajad. Teatud mõttes. Ja kui ühe teise silla ehitamine muutub järjest ebareaalsemaks, siis rahva janu raamatute järele tõi Kuressaarde Rahva Raamatu. Mina nimetaksin selle aasta teoks kultuuris.

Aasta 2010 läheb ajalukku lugemisaastana. Oli jälle üks töine ja vaheldusrikas aasta, millesse mahtus suurepäraseid kohtumisi kirjanike, tõlkijate ja teiste huvitavate inimestega. Toimus palju erinevaid lasteüritusi ja näitusi, raamatukogutöötajate reis Leedumaale, Kihelkonna, Liiva ja Laimjala raamatukogu juubeliüritused ja palju muud. Sel aastal lõime oma ürituse külastajatearvu rekordi – Contraga tuli kohtuma 209 huvilist! Tänavu sai meie raamatukogu Ameerika teabenurk 5-aastaseks.

Selle tähistamiseks korraldasime fotokonkursi “Minu Ameerika” ja lugejad kohtusid Epp ja Justin Petrone ning Olev Remsuga. Sel aastal saime raamatuid osta 3454 eksemplari, mis on võrreldes möödunud aastaga 345 raamatut rohkem, lisaks 428 annetatud raamatut. Endiselt on raamatukogu koht, kus on järjekorrad! Raamatukogudes lugemisaastad jätkuvad. Soovin rõõmsat vana-aasta lõppu ja õnnelikku uut!

Anu Vahter
Saare maakonna keskraamatukogu direktor

Suure lugemisaasta kõrval sai tubli Lümanda rahva eestvedamisel teoks mitte vähem suurejooneline Mälgu-aasta. August Mälgu auks loeti, näideldi ja kirjutati. Sel aastal said kaan-te vahele ka Muhu mustrid, kapten Kollo elu- ja osa Ruhnu ajalugu. Kultuuripilt on tegelikult nagu üks suur pusle. Tema kokkupanek nõuab aega ja vaeva ja tähelepanelikkust. Ja ükski kild ei tohi puududa. Siis jääb pildi sisse auk.

Kuressaare Kultuurivara aasta numbrites: toimus kokku 157 erinevat üritust – kontserdid, etendused, seminarid, kinoseansid, doonoripäevad, aktused, laadad… Neist 45 korraldajaks oli Kuressaare Kultuurivara. Lisaks näitused. Külastajaid käis majas ligi 28 000. Kuressaare kultuurikeskuses tegutseb 19 rahvakultuurikollektiivi, milles osaleb 352 inimest.

Aasta on olnud töine, rõõmude- ja leiduderohke. Heameelt teeb filmifestivali PÖFF jõudmine Kuressaarde ja nagu näha, oli külastatavus üllatavalt suur. Kultuurivara ootab ja loodab publikult ja kultuuritarbijalt endisest suuremat tagasisidet ja ettepanekuid, keda nad sooviksid järgmisel hooajal näha-kuulda kontsertidel, näitustel, teatris.

2010 oli ka Kuressaare kui kuurortlinna juubeliaasta. Seks puhuks kogutud materjalid teavitasid meie rahvast oma linnast kui väärt elukeskkonnast. Neid materjale tutvustatakse veel eelolevalgi aastal messidel ja laatadel väljaspool Eestit.

Kultuurivara soovib oma publikule toredat aastavahetust ja loodab, et ka uuel, euroajastul jätkuks vahendeid ka kultuuriga tegelemiseks ja selle tarbimiseks, sest KUI MEIL PUUDUKS OMA KULTUUR, SIIS ME PRAEGU SIIN EESTI KEELES OMAVAHEL EI RÄÄGIKS EGA LAULAKS.
Head krooniaja lõppu soovides

Villu Veski
Kuressaare Kultuurivara juhataja

Erilist visadust ilmutas lõppeval aastal rahvakultuur. Ta on nagu hea muru – mida rohkem tambitakse ja pügatakse, seda paremini kasvab. Tore, et see kõik ka noortele järjest enam korda läheb. Rahvusmustris papud pole siinkohal ehk just kõige parem, aga on kindlasti kõige eredam näide.

Triibuseelikust, kaerajaanist ja paljust muust. Mis siis ikkagi on rahvakultuur? Eks ikka meie oma rahva tegemised ja olemised. Meil saarlastel on see aga veel pärjatud saarelisusega. Kõikide tegemiste juures on oluline saareline elulaad, mis on määranud meie tavad ja kombed, meie teadmised ja oskused. See on tugevdanud meie identiteeti, juhtinud mõtteid ja tegusid.

Aastalõpp on see aeg, mil heidame pilgu möödunud aastale, mõõdame, võrdleme, arutame ja lihtsalt mõtiskleme. Aastat 2010 iseloomustasid traditsioonilised rahvakultuuriüritused. Teoks sai maakonna laulupidu ”Hoiame kokku”, kokku said erinevate valdkondade tegijad. Rahvamuusikud musitseerisid Muhus, koorilauljad kohtusid Sõmeral, memmed-taadid kogunesid Kihelkonnal, vokaalansamblid laulsid Laimjalas, rahvatantsurühmad lustisid Lümandas, käsitöölised meisterdasid Mustjalas.

Märkimata ei saa jätta üle aastate toimunud Saare maakonna suurt käsitöönäitust ”Loomine”, suurepärast muhulaste aastategu – raamatut ”Meite Muhu mustrid”, veebipõhist regilaulude kogumikku, pärimusõhtuid Veskis, projekti Saare Sillake, rääkimata paljudest paikkondlikest üritustest, mis kannavad edasi kohalikke traditsioone. Meie rahvakultuur on sama värvikirev kui rahvarõivaseeliku triibud, mille on loonud esivanemad, mida kanname uhkuse ja auga, tundes end saarlastena.

Algas ettevalmistusaasta vabariiklikule noortepeole pürgimiseks, esimest korda sai kokku vaimse kultuuripärandi töörühm, toimusid ettevalmistused 2011. aasta ehtekodade valmimiseks, tantsisime kaerajaani Euroopasse.
Paljudel puhkudel on rahvakultuur osa meie igapäevastest tegemistest – meie toidulaual, vanaema kootud käpikute mustris, hällilaulu uinutavas rütmis, see on miski, mis elab meie sees. Suur kummardus ja tänu kõigile rahvakultuurikandjaile ja head rahvakultuurilist 2011. aastat!

Krista Lember
Saare maakonna rahvakultuurispetsialist

Saaremaa muuseum pidas taas lossipäevi. Ja pidas vapralt vastu nn reformituultele. Hakkas hoopis renoveerima ja restaureerima. Selle suure töö tulemust näeme alles mitme aasta pärast. Kõige tähtsam on alustada.

Lõppeval aastal olid muuseumi jaoks olulised:
1. Kultuuriministeeriumi loobumine radikaalsest muuseumireformist.
2. Algasid Kuressaare kindluse vallide ja bastionide suurejoonelised konserveerimis-restaureerimistööd.
3. Kindluse hoovis alustati esimeste süsteemsete ja mahukate arheoloogiliste uurimistöödega, mis oluliselt rikastavad meie seniseid teadmisi kindluse kujunemisloost.
4. Linnuse Kaitsetornis on valmimas mahukas ja atraktiivne püsinäitus Saaremaa lähiajaloost, mis avatakse järgmisel kevadel.
5. Masust hoolimata said teoks kümnendad Kuressaare lossi päevad.
6. Ilmus muuseumi toimetiste kuues raamat “1919. aasta mäss Muhu- ja Saaremaal”, autor Piret Hiie.
7. Astra Mõistliku näituse “Kikerikiik” kolmas koht Narva muuseumifestivalil. Näitus valmis koostöös Saaremaa muuseumiga.
8. Poliitik Mihkel Nepsi mälestuse jäädvustamine.
9. Algatatud on mitmed uued suured projektid, mille rahastamine selgub uuel aastal.
Rõõmsate kohtumisteni 2011. aastal!

Endel Püüa
Saaremaa muuseumi direktor

Idamaade kalendri järgi tuleb 2011-s Valge Kassi aasta. Kultuuritegijail on kassilt – puhas loom nagu ta on – nii mõndagi õppida. Puhtust. Tegudes, mõtetes ja käitumises. Iseseisvust ka. Ei tohi lasta end väga ära taltsutada, vaid kõndida ikka omapäi ja omi teid. Ja kui mõni asi vahel kukubki välja s… sti, siis tuleb sellele ise muld kenasti peale kaapida ja loota, et ehk just selle koha peale kasvab kunagi eriti ere õis.

Kultuuri tarbimine või tarvitamine on individuaalne asi. Õnneks oli seda kultuuri lõppeval aastal igale maitsele ja minu arvates päris piisavas koguses. Suur osa sellest päris kõrge prooviga.
Kultuurset uut aastat tegijaile ja tarvitajatele!

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 59 korda, sh täna 1)