Saaremaa elektrivõrgu töökindlus paraneb tasapisi (4)

Saaremaa elektrivõrgu töökindlus paraneb tasapisi

 

Kvaliteetse elektrivarustuse tagamise nimel teeb Jaotusvõrk Saaremaal tööd igal aastal. Tööde käigus ehitame õhuliini maakaabliks, rajame nutikaid alajaamu, paigaldame mastivõimsuslüliteid ning teostame pidevat hooldus- ja remonttööd. Ometi ei ole tänane töödemaht piisav, et pakkuda elektritarbijate ootustele vastavat töökindlust. Seda kinnitas ilmekalt ka Monikale järgnenud nädalavahetuse tihe lumesadu. Et suuremat mõju saavutada, tuleb meil lähiaastatel võrguinvesteeringuid järk-järgult suurendada.

Tänavu suunasime Saaremaa elektrivõrgu uuendamisse 17 miljonit krooni. Piltlikult tähendab see, et igas tunnis uuendasime elektrivõrku pea 2000 krooni eest ja iga kilomeetri elektriliini kohta investeerisime enam kui 5000 krooni. Üle kahe kolmandiku sellest summast kulub maakaabli ja komplektalajaamade paigaldamisele. Kuna nende töökindlus ei sõltu ilmastikust, on need üks tulemuslikumaid rikete vähendamise viise.

Kuid see summa ei ole piisav, et viia võrku uuenemistsüklisse. Rikete tajutavaks vähendamiseks tuleb meil tõsta võrgu aastast uuenemismäära tänaselt 1,6 protsendilt 3 protsendini. Teisisõnu, kui viimastel aastatel oleme Saaremaal uuendanud aastas keskmiselt ligi 53 kilomeetrit võrku, peaks maht tegelikult olema vähemalt 100 km.

Keskendume maakaablile

Märkimisväärne osa Saaremaa võrgust on täna juba ligi 40-aastane ja jõudnud sellega oma kasuliku eluea piirile. Ka moodustavad Saaremaa 3400-kilomeetrisest elektrivõrgust õhuliinid pea 2600 kilomeetrit. Õhuliinid taluvad küll tuule kiirust kuni 25 m/s, kuid ei pea vastu liinile kukkuvatele puudele ja okstele. Seetõttu on isegi uued õhuliinivõrgud ilmastiku poolt haavatavad.

Suurem osa selleaastastest varustuskindluse töödest tehti Saaremaal maakaabli paigaldamiseks. Kokku ehitasime 20 eri piirkonnas rohkem kui 10 miljoni krooni eest. Tööde käigus rajasime maakaabelliini ligi 65 kilomeetri jagu. 25 kilomeetrit sellest moodustavad madalpinge kaabelliinid, mis varustavad elektriga asulatest eemal asuvaid üksikuid majapidamisi. Lisaks ehitasime sel aastal Saaremaale 34 komplektalajaama.

Suurimad võrgu uuendustööd toimusid Valjala alevikus, kus ehitasime maakaabliks 1,8 kilomeetrit liini ja parandasime sellega 575 majapidamise varustuskindlust. Maa alla viisime ka Tooma, Kooli ja Hoidla alajaamast väljuvate elektriliinide kõige rikkelisemad osad, kokku 5,3 kilomeetri ulatuses. Samuti lõpetasime 2010. aastal mitu varasematel aastatel alustatud ehitustööd. Näiteks uuendasime Orissaare 10 kV jaotusseadet.

Sellega tõstsime oluliselt piirkonna automatiseerimise taset alajaamast väljuval kaheksal keskpingeliinil, mis toidavad rohkem kui 2800 majapidamist. Ka Sikassaare ja Linna vahelise 1,7-kilomeetrise rikkeohtliku 35 kV õhuliini asendasime 10 kV maakaabliga.

Elektrivõrgu automatiseerimine etendab olulist rolli rikete vähendamisel

Automatiseerimine võimaldab pikkade keskpingeliinide puhul rikkelisi piirkondi eraldada. Suurem osa majapidamisi paikneb tavaliselt liini toitealajaama poolsel osal ning automatiseeritud võrk tähendab, et mastilülitid eraldavad tiheda asustusega piirkondi üksikute tarbijatega piirkondadest. Seega, kui rike toimub näiteks kümmekonda majapidamist toitval metsaliinil, tagab mastilüliti, et rike ei leviks edasi keskpingeliinile, mis varustab elektriga lähedal asuvat asulat. Nõnda tõstab automatiseerimine elektrivarustuse kvaliteeti märgatavalt paljude tarbijate jaoks. Saaremaal on hetkel töös kokku 8 mastivõimsuslülitit, 2011. aastal lisandub neile veel kolm lülitit.

Võrgu uuendamise käigus lahendame samm-sammult ka pikkade madalpingeliinide toitel olevate majapidamiste pingeprobleemi. Pingekvaliteedi tõstmine tähendab keskpingeliinide majapidamistele lähemale toomist ehk elektriliini rajamist ning uue alajaama ehitamist tarbimiskeskme juurde. 2010. aastal paranes pingekvaliteet 15 kohas, suuremad tööd tehti Männiku ja Reina piirkonnas. Investeeringute maht oli enam kui 7 miljonit krooni.

2011. aastal suurendame elektrivõrgu uuendamise investeeringuid Saaremaal ligi 20 miljoni kroonini. Uuendustööde käigus ehitame 27 uut alajaama, rajame 22 kilomeetrit keskpinge maakaabelliini ja 31 kilomeetrit madalpinge maakaabelliini. Kokku teostame ehitustöid 10 piirkonnas, ulatuslikum võrgu uuendustöö saab teoks Hakjala asulas. Pingeprobleemid lahenevad 17 objektil, nende seas Nürina, Taaliku, Elme alajaama piirkonnas.

Ulatuslikud hooldus- ja remonditööd

Elektrivõrgu uuendamise kõrval on oluline ka regulaarne hooldus- ja remonditöö. Kuni Saaremaa elektrivõrk vananeb kiiremini, kui seda uuendada suudame, on iga-aastased suured hooldus- ja remonditööde kulud vältimatud. 2010. aastal on Saaremaa elektrivõrgu hooldustööde maht 4,5 miljonit krooni. Ka 2011. aastal jääb hooldus- ja remonditööde maht samasse suurusjärku.

Liinide hooldamise ja remontimise all peame silmas rikete likvideerimist, rikkis seadmete parandamist, mastide ja vananenud liiniseadmete väljavahetamist, korralisi perioodilisi hooldustöid ning ka liinikoridoride puhastamist võsast ja liinidele liiga lähedale ulatuvatest puuokstest.

Elektrivarustus paraneb aegamisi

Mida rohkem maakaablit ehitame, seda sõltumatumaks muutub Saaremaa elektrivarustus ilmastikuoludest. Maakaabel on üks tulemuslikumaid võimalusi elektrivõrgu töökindluse tõstmiseks. Ehkki soovime suurema mõju saavutamiseks ees ootavatel aastatel elektrivõrgu uuendustööde – sh maakaabli paigaldamise – mahtu tõsta, ei ole investeeringute hüppeline kasv mõistlik nii elektriehitusturu võimekust kui ka tarbijate ostujõudu arvestades, sest see peegelduks ka elektriarvel, millest võrgutasud moodustavad kolmandiku.

Ka ei ole Jaotusvõrgul võimalik ainuisikuliselt otsustada investeeringute mahu üle. Elektri jaotusvõrgu uuendamist rahastatakse Konkurentsiameti poolt kooskõlastatavast võrgutasust. Seetõttu on Jaotusvõrk seadnud eesmärgiks viia elektrivõrk uuenemistsüklisse aastaks 2025, mil suurema osa liinidest moodustab maakaabel. Uuenemistsüklisse jõudes paraneb elektrivarustuse kvaliteet. Teisisõnu väheneb rikete arv märgatavalt. Paraku tähendab aasta 2025 ka seda, et võrgu töökindlus ei tõuse hüppeliselt, vaid tasapisi.

Mart Haavik
Eesti Energia Jaotusvõrgu võrguanalüütik

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 110 korda, sh täna 1)