Kokkuvõte XXI sajandi esimesest aastakümnest (1)

Kokkuvõte XXI sajandi esimesest aastakümnest

SAATUSLIK RÜNNAK: Möödunud aastakümne üks suuremaid katastroofe oli 2001. aasta 11. septembri terrorirünnakud New Yorgile ja Washingtonile. Kättemaksuks vallandas Valge Maja terrorismi vastu võitlemise loosungi all üle maailma mitu sõda.

Time nimetab möödunud dekaadi lähiajaloo kõige õudsemaks

Ameerika autoriteetne ajakiri Time peab peagi lõppevat aastakümmet inimkonna lähiajaloos kõige hullemaks. Mõni aeg tagasi väljaande veebilehes ilmunud pikemas artiklis väidetakse, et möödunud kümne aasta jooksul on toimunud rohkem kui kunagi varem sündmusi, mis mõjusid negatiivselt nii ameeriklastele kui ka paljude teiste maade elanikele.

Vahetult enne XXI sajandi algust (see oli 2000. aasta sügisel1)) leidis USA presidendivalimiste aegu aset sündmus, mida Time peab halvaks endeks. Tookord saavutas seni välja selgitamata asjaoludel Florida osariigis napi valimisvõidu vabariiklane George Bush juunior, kes pääses sel kombel Valgesse Majja ja jäi sinna kuni aastani 2008.

Paljud analüütikud väidavad, et tegemist ei olnud ausa poliitilise mänguga (nn fair play) ja et Bush noorema võidule Floridas aitas kaasa tema noorem vend Jeb Bush, kes oli aastail 1999–2007 kõnealuse osariigi kuberner.
Selgituseks olgu lisatud, et kui häälte korduv ülelugemine Floridas oli lõppenud, teatati avalikkusele, et George W. Bush võitis napilt, vaid 537 häälega. Florida elanikkonna suurus oli 2000. aastal umbes 16 miljonit.

Halb enne osutus tõeks

Säärane segadus häälte kokkulugemisel osutus tõepoolest halvaks endeks, sest juba XXI sajandi esimestel aastatel hakkas üks traagiline sündmus järgnema teisele. 2001. aasta 11. septembril tabas Ameerika Ühendriike kõigi aegade suurim terrorirünnak. Islamiäärmuslased hävitasid New Yorgis asuva Maailma Kaubanduskeskuse ja ründasid Pentagoni.
Et sellise alanduse eest2) kätte maksta, korraldas Washington rahvusvaheliste sõjajõudude sissetungi Afganistani.

Afganistani sõda kestab tänase päevani ja selle lõppu ei ole näha. 2010. aasta lõpu seisuga on ametlikel andmetel (vt http://icasualties.org/OEF/ByYear.aspx) surma saanud 2277 koalitsioonivägede sõdurit, sh 8 Eesti sõdurit (Rootsil on see arv 5, Lätil 3, Leedul 1 ja Soomel 1). Kusjuures hukkunute arv on aasta aastalt kumulatiivselt kasvanud. Kui palju on sõjategevuse käigus surma saanud aga tsiviilisikuid, selle kohta usaldusväärsed andmed kahjuks puuduvad.

2003. aasta alguses langetas George W. Bush otsuse rünnata Iraaki. Ettekäändeks toodi, et Iraagi diktaator Saddam Hussein on soetanud massihävitusrelvad. Iraak küll okupeeriti, mida aga ei leitud, olid massihävitusrelvad. Need kaks mainitud sõda on mõjutanud negatiivselt paljude inimeste saatust nii Lähis- ja Kesk-Idas kui ka mujal maailmas.

Loe edasi laupäevasest Saarte Häälest.
Telli Saarte Hääl internetist

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 26 korda, sh täna 1)