AASTA 2010 ARVUDES

Tulekahjudes hukkus 69 inimest

Möödunud aastal hukkus Eestis tulekahjudes 69 inimest, mida on kuue võrra enam kui tunamullu. Päästeameti statistikast selgub, et möödunud aastal hukkus tulekahjudes 69 inimest, kõige ohvriterikkamad kuud olid jaanuar (13 tulesurma), veebruar (12) ja detsember (11). Märtsis ja oktoobris oli hukkunuid võrdselt kaheksa ning aprillis ja mais viis. Juunis ei surnud tulesurma ühtegi inimest.

Maakonniti oli tules hukkunuid möödunud aastal kõige rohkem Harjumaal (19), Ida-Virumaal (11) ja Pärnumaal (seitse). Saaremaal sai tules hukka kaks inimest. Ühtegi surmaga lõppenud tulekahju ei olnud möödunud aastal Hiiu- ja Läänemaal, Põlvamaal hukkus tules üks inimene.

Ekspert: iive võib tulla positiivne

Kuigi kindlalt saab öelda alles tänavu mais, võib mullune iive eksperdi hinnangul tulla 20 aasta järel taas positiivne. “Esialgsete andmete järgi on 2010. aasta 11 kuu kokkuvõttes iive positiivne. Sünde on 141 surmadest rohkem,” kinnitas statistikaameti sotsiaaluuringute talituse juhataja Merle Paats BNS-ile. 2010. aasta lõplikust iibest rääkides tuleb tema sõnul arvestada kahe asjaga: esiteks on praegu puudu detsembri andmed ja teiseks on tegemist esialgsete andmetega.

“Praegu on avaldatud 2010. aasta 11 kuu surmade ja elussündide esialgsed andmed. Detsembri andmed avaldame 21. jaanuaril, lõplikult võtame aasta kokku mais 2011,” nentis Paats. Surmade ja sündide aastadünaamika on Paatsi sõnul erinev: trend on selline, et talvel on surmasid pigem rohkem kui aastas keskmiselt ning sündidega on lugu pigem vastupidine. Saaremaal jääb iive negatiivseks, viimase kümne aastaga on maakond kaotanud 3500 elanikku.

Liiklusohvrite arv vähenes viiendiku võrra

Kui 2009. aastal liikluses hukkunud sada inimest oli viimase poole sajandi parim näitaja, siis möödunud aastal oli liikluses elu kaotanud inimesi sellest veel viiendiku võrra vähem. Saaremaal ei olnud mullu ühtegi liiklussurma. Maanteeameti esialgsetel andmetel kaotas eelmisel aastal Eesti eri paigus toimunud liiklusõnnetustes elu 78 inimest. Samuti vähenes raskete liiklusõnnetuste ja neis vigastada saanute arv, teatas BNS.

Politsei- ja piirivalveameti korrakaitsepolitseiosakonna komissar Riho Tänak on varem öelnud, et liiklusõnnetuste ja kannatanute arvu vähenemise üks põhjus on järelevalve eest vastutavate ametkondade – politsei- ja maanteeameti – töö. Maanteeamet on tema sõnul andnud oma panuse kampaaniate, teavitustöö ja koolitustega ning politsei järelevalve planeerimise ja tugevdamisega. 2009. aastal hukkus liiklusõnnetustes 100 ja 2008. aastal 132 inimest. Viimase poole sajandi kõige traagilisem aasta oli 1991, kui Eestis hukkus liikluses 491 inimest. Eesti rahvuslik liiklusohutuse programm aastani 2015 on seadnud eesmärgiks, et aastas ei tohi Eestis liikluses hukkuda üle saja inimese.

Mullu uppus 97 inimest

Möödunud aastal uppus 97 inimest ehk 36 inimest rohkem kui tunamullu.
Päästeameti statistikast selgub, et möödunud aastal uppus Eesti veekogudes 97 inimest, samas kui 2009. aastal oli uppumissurmasid 61 ja 2008. aastal 77. Kõige ohvriterohkem kuu oli möödunud aastal juuli, kui uppus 35 inimest. Augustis kaotas veekogudes elu 18, mais 12 ja juunis 10 inimest. Aprillis oli uppumissurmasid üheksa, septembris kuus, novembris viis ning märtsis ja oktoobris võrdselt üks. Saaremaal uppus eelmisel aastal kaheksa inimest. Ka 2009. aastal oli kõige rohkem uppumissurmasid juulis, siis kaotas veekogudes elu 13 inimest.

Omavalitsused said mullu tulumaksu 7,8 protsenti vähem

2010. aastal laekus maksu- ja tolliameti andmetel kohalikele omavalitsustele füüsilise isiku tulumaksu kokku 9,15 miljardit krooni ehk 584,7 miljonit eurot, mida on 2009. aastaga võrreldes 7,8 protsenti vähem. Kui aasta alguses oli omavalitsuste põhilise tuluallika − tulumaksu − kuine laekumine aastases võrdluses umbes 15 protsendiga miinuses, siis suvel miinus vähenes ning aasta viimasel kolmel kuul said omavalitsused tulumaksu 2009. aasta viimaste kuudega võrreldes rohkem.

Detsembris laekus omavalitsustele füüsilise isiku tulumaksu aasta varasemast enam 2,2%, kokku 774,5 miljonit krooni ehk 49,5 miljonit eurot.
Möödunud aasta kokkuvõttes oli ligi 20 omavalitsusel tulumaksu laekumine võrreldes 2009. aastaga suurem, kõigil ülejäänud omavalitsustel laekumine langes.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 16 korda, sh täna 1)